Elav ettekanne on kordumatu sündmus

Dirigent Risto Joost hakkab uuest hoojast juhatama Tallinna Kammerorkestrit. Foto: Peeter Langovits

Võib liialdamata öelda, et Euroo­pa ühel kõige prestiižikamal, Jorma Panula dirigentide konkursil teise preemia võitnud Risto Joost on mitmekülgse muusiku musternäidis. Ta on Euroopa mastaabis hinnatud kontratenor, nõutud koori-, ooperi- ja orkestridirigent, kelle töid ja tegemisi on tähele pandud ja vääriliselt tunnustatud. Seda, et Joostil ideid, tahet ja energiat jagub, ei kahtle keegi, kes teda lähemalt teab või tunneb – ühest dirigendipuldist jääb Joosti-sugusele andekale muusikule kohe kindlasti väheks.

Ning seda kinnitab omakorda tõsiasi, et olles juba alates 2009. aastast rahvusooperi Estonia koosseisuline dirigent, võttis ta eelmisel aastal vastu ka Madalmaade Kammerkoori peadirigendi ametikoha ning 2013/2014 hooaeg toob lisaks veel ühe vastutusrikka ameti – Joostist saab Tallinna Kammerorkestri peadirigent.

Kuid ta on ka ise mitu ja tänini edukalt tegutsevat professionaalset muusikakollektiivi ellu kutsunud: kammerkoori Voces Musicales (1999), instrumentaalansambli Ensemble Voces Musicales (2002) ja kammerorkestri Tallinn Sinfonietta (2008).

Kuidas end eri muusikavaldkondade vahel jagada, kuidas kõike soovitut teoks teha ning kuidas kõige olulisem elus ära tunda, sellest Risto Joostiga räägimegi.

Üks minu lemmikküsimusi muusikutele on alati puudutanud nende valikuid: miks just muusika? Sinu puhul on see küsimus täiesti mõttetu, sest näib, et sa pole midagi valinud: juhatad koore, orkestreid, oopereid ja ballette, lisaks on sul soololaulja karjäär. Kuidas on see kõik võimalik?

Minu jaoks on kogu see muusikuks kujunemise protsess kulgenud üsna loomulikult.

Eks vanemad märkasid huvi ja sealt see jada alguse sai: Eesti Poistekoor, Tallinna muusikakeskkool jne. Seetõttu polegi ma tegelikult oma professionaalset elu mittemuusikuna ette kujutanud, v.a mõned tagasihoidlikud fantaasiad spordivaldkonna suunas…

Just mõni aeg tagasi tähistati Eesti Kooriühingu juubelit ja Veronika Portsmuth selle esimehena kutsus mind ümarlauda dirigendi ameti üle arutlema.

Tekkis küsimus dirigendi profiili üle: tänapäeval on dirigendi amet muutunud veelgi atraktiivsemaks ja populaarsemaks, kui see oli mõni aeg tagasi ning tegelikult võib dirigendiks saada igaüks, kes on muusikaga seotud – nii laulja kui instrumentalist.

Puudub otseselt vajadus õppida dirigendiks n-ö paberi pärast, sest kui sul on need oskused olemas ehk sa valdad oma instrumenti ja sa saad muusikast aru nii, et suudad oma nägemuse ka teistele veenvaks teha, siis on kõige olulisem sul juba olemas.

Kui on tahet ja pealehakkamist, tekivad ka võimalused, ilma et oleks seda eriala eraldiseisvana õpitud. See fakt tekitab aga olukorra, kus professionaalseks dirigendiks pürgimine muutub iga päevaga raskemaks, sest konkurents on väga tihe.

Hiljuti pälvisid rahvusvahelisel Jorma Panula dirigentide konkursil teise preemia. Milleks sulle, kes sa suisa töösse upud, üldse sellist konkurssi vaja oli? 

Hea küsimus, küsisin seda muide ka eneselt enne konkurssi. Kuna ma orkestridirigeerimiskonkursil polnud varem käinud, siis tundus see sellise hea sportliku väljakutsena.

Olen ise Panula õpilane – õppisin tema juures Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis kokku kolm aastat. Loomulikult on konkursid dirigentidele olulised, nende pinnalt võib tekkida kontakte, tulevikuperspektiive. Juba samal õhtul tulid mõned kutsed Soome orkestritelt.

Kuid millised on su plaanid Tallinna Kammerorkestriga, kelle peadirigendina järgmisel aastal alustad?

Oleme kokku puutunud juba üle kümne aasta, esmakordselt kutsus mind orkestri juurde maestro Eri Klas. Minu esimene professionaalne orkester, mida sain juhatada, oligi Tallinna Kammerorkester. Kuna meil on seljataga nii pikaajaline koostöö, siis tunneme üksteist üsna hästi ja repertuaarivalik tuleneb orkestri spetsiifikat arvestades.

Mida aga orkestril seni olnud ei ole, on terviklikult planeeritud hooaeg. Muidugi on probleemiks ka palgatase, mis hetkel ei ole kahjuks tippmuusikute vääriline. Selle orkestri vaim püsib üleval lakkamatul fanatismil ja pühendumisel oma elukutse vastu.

Kuigi sind tuntaksegi ehk rohkem dirigendina, on sinu lauljakarjäär olnud samuti väga muljetavaldav: oled saanud laulda väga huvitavaid teoseid ja koos suurepäraste muusikutega. On sul lauljana mõni veel realiseerumata unistus?

Pean ütlema, et kogu minu jaoks olulise kontratenorile kirjutatud repertuaari, eesotsas Händeli ja Bachi suurteostega, olen ma ära laulnud. Viimastest ülesastumistest on ehk eredamad olnud ooperiprojektid Belgias, kus olen kahel aastal järjest laulnud Purcelli semiooperit «Indian Queen».

Samuti on olnud inspireerivad projektid koos Paul Hillieri Theatre of Voices’iga – oleme laulnud Londonis Barbicanis ja Edinburghi festivalil. Või koostöö keelpilliansamblitega nagu Kronos Quartet ja gambaansambliga Phantasm, need kõik on oma ala eliiti kuuluvad tegijad ja andnud mulle haruldase kogemuse.

Kuid minu areng lauljana on olnud paljuski võimalik ka tänu eesti dirigentide pakutud võimalustele ja tänu sellele, et nad on mind usaldanud. Olen Eestis ja Lätis laulnud koos samade kollektiividega, keda nüüdseks olen juba ise juhatanud. Praegu jätkan hobi korras tenoriõpinguid Itaalia lauluõpetaja Paolo de Napoli juures. 

Paljud muusikud on avaldanud siirast kahjutunnet, et uus nn allalaadimise ajastu on täiesti devalveerinud kvaliteetsed plaadistused ning kuulaja ei oska enam ka elava ettekande nüansse ja helipeenust hinnata.

Tõepoolest, muusika mis tahes stiilikategoorias on tänapäeval inimestele kergelt kättesaadav, aga see ei tähenda, et kuulaja ei oskaks head keskpärasest eristada. Muidu istuksid ju kõik kodus, vaataksid ja kuulaksid Youtube’i videoid ega käiks kontsertidel. Elavas ettekandes on muusikal alati teistsugune kvaliteet. Salvestusel lihvitakse nüansse, kontserdil keskendutakse tervikule –  need on täiesti erinevad kategooriad. Elav ettekanne on kordumatu sündmus ja see on pigem emotsionaalne kui tehniline teekond. Ja tihti võib juhtuda, et kontserdil saavutatud terviktulemus on mõjusam kui plaadilt kuuldu.

On väheseid kollektiive, kes elavas ettekandes suudavad pakkuda sama tehnilist kvaliteeti kui plaadil. Olulisem küsimus on pigem see, et kuidas inimene, kes on kuulanud plaati, tuleks ka kontserdile.

Kas uusaastasoov on juba välja mõeldud?  

Eelkõige soovin, et oleks hea tervis! Sealt tuleb ka energia tegutsemiseks. Neid asju, millega tegeleda tahaks, on ju nii palju!

Ma arvan, et kirg ja armastus selle vastu, mida sa teed, ongi kõige tähtsam. Et sa oleksid võrdselt motiveeritud minema nii oma tööde ja tegemiste juurde kui ka nende juurest koju – mõlemat pidi peab see toimima.

Risto Joost (32)

•    Dirigent ja laulja

•    Õppinud koorijuhtimist Tallinna muusikakeskkoolis (õp Anneli Mäeots) ja Eesti Muusikaakadeemias (prof Kuno Areng), dirigeerimist (prof Jüri Alperten, prof Roman Matsov, prof Paul Mägi) ning laulmist (Uku Joller ja dots Nadja Kurem).  

•    Täiendanud end Viini Muusika- ja Esituskunstide Ülikoolis koorijuhtimise ja orkestridirigeerimise alal.

•    2008 magistrantuuri orkestridirigeerimise erialal Stockholmi Kuninglikku Muusikakõrgkooli (prof Jorma Panula). 

•    Täiendanud end dirigeerimise meistrikursustel Eri Klasi, Neeme Järvi ja Esa-Pekka Saloneni juures ning varase muusika ja laulmise alal Paul Hillieri, Nigel Northi, Carl Høgseti juures. 

•    Juhatanud ERSOt, Tallinna Kammerorkestrit, Pärnu Linnaorkestrit, Tallinna Barokkorkestrit, Läti Riiklikku Sümfooniaorkestrit, Helsingborgi Sümfooniaorkestrit, Macau Sümfooniaorkestrit, Madalmaade Kammerorkestrit, Leedu Kammerorkestrit, Kesk-Soome Kammerorkestrit, Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Eesti Rahvusmeeskoori, segakoori Latvija, Rootsi Raadio Koori jpm.

•    2007 debüüt rahvusooperis Estonia Erkki-Sven Tüüri ooperiga «Wallenberg».

•    Al 2009 rahvusooper Estonia dirigent ja samas ka ooperi­koori peakoormeister (2009–2011).

•    Al 2011/2012 Madalmaade Kammerkoori (Holland) peadirigent.

•    Al 2013/2014 Tallinna Kammerorkestri peadirigent.  

•    Töötanud lauljana EFKs ja ansamblis Vox Clamantis.

•    Tunnustused: Eesti Kooriühingu aasta noore dirigendi tiitel (2004), Eesti Kooriühingu aasta dirigendi tiitel (2009), Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2007), vabariigi presidendi kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia (2011).