/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
Indrek Hargla kaheksas raamat napi kuue aasta jooksul on tõeline tour de force. Neljast lühiromaanist ja samast arvust lühilugudest koosnev kogumik «Roos ja lumekristall» kujutab endast Hargla viimase aja loomingu põhiteemade ja tegelaste kaleidoskoopi.
Keskaeg, muinasjutud ja vabamüürlased
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma viimaste raamatutega on kirjanik rõhutanud huvi veidrate ja anripiire hägustavate alternatiivajalooliste seikluste vastu, milles vilksatavad sageli läbi Hargla lemmikteemad salaseltsid, religiooniküsimused, eksortsism ning teatav õrnalttajutav soov «ära panna» nähtustele, isikutele ja ideoloogiatele, mis kirjanikule vastumeelsed.
Versioonid lugudest
Kõike seda leiame heas teostuses ka käesoleva kogumiku kaante vahelt, milles keskses rollis on (ka mahust lõviosa hõivavad) neli lühiromaani.
Kogu nimilugu esitab meile küberpungi võtmes ühele H. C. Anderseni tuntumale muinasjutule üles ehitatud SF-jutu, mille tegevus on paigutatud tänapäeva Taani riiki, kus autor isegi mitu aastat töötas.
Enam-vähem romaani mõõtu «Dom Ramon» pakub Hargla paari aasta taguse romaani «Palveränd Uude Maailma» ühe kõrvaltegelase traagilise ja seiklusrohke eluloo ning on ehk nõrgema keskaja ajaloo taustaga inimestele kõige raskemini seeditav, kuna Hargla ajalooalternatiivid on detailsed ja komplitseeritud. Teksti on võimalik aga nautida ka kui nukrat armastuse ja ustavuse vahekordi vaagivat rüütliromaani ning võtta autori konstrueeritud teistsugust keskaega lihtsalt värvika taustamaalinguna.
Oleks kui vahekokkuvõte
Lühiromaan «Tagasi tulevikku IV» on otsene järg Robert Zemeckise populaarsele filmitriloogiale Marty McFlyst ja segasest teadlasest Emmett Brownist ning selle leiutatud DeLoreani ajaautost. Metsikus Läänes, Prantsusmaal, Taanis ja Saksamaal ühest pöörasest seiklusest teise sattuvate tegelaste galeriis figureerivad Jules Verne, Richard Wagner, vabamüürlased, illumi-naadid.
Raamatu lõpetab maiuspala kõigile Hargla loodud poolakast eksortsisti pan Grpowski austajaile, sest kirjanik on üle mitme aasta ette võtnud kirjutada loo kangelasest, kes Hargla 1999. aastal (ulme)lugejate teadvusse kinnistas. Lühiromaan «Ingellik olevus» on otsene järg 2001. aastal ilmunud raamatule «Pan Grpowski 9 juhtumit» ning ei jää oma tasemelt tolle kogumiku juttudele kindlasti alla.
«Roos ja lumekristall» pakub seega midagi kõigile Hargla varasema loomingu põhisuundade austajaile ning on kui vahekokkuvõte enne millegi uuega välja tulemist. Jääme ootama.
Raamat
Indrek Hargla
«Roos ja lumekristall»
Fantaasia 2006