Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2022/10/03/14874732t1h48e3.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2221417t1hb01d.jpg)
Pärast Veneetsia filmifestivali auhinnatseremooniat valitseb «Sügisballi» vastu tormiline huvi. Veiko Õunpuud kui debüteerivat lavastajat pommitatakse ikka ja jälle küsimusega kes on ta eeskujud?
Vastus kõlab nii: «Bergman, Tarkovski ja Kaurismäki, sest ma olen geograafiliselt ja kultuuriliselt nende kolme vahel. Ja John Cassavetes kui Ameerika sõltumatu kino isa!»
Kuigi tänaste (st eilsete) Itaalia suuremate ajalehtede esikaantel «Horisontide» programmi võitjatest ei räägitud, peavad filmikriitikud seda eelkõige sisulises mõttes põhivõistlusest põnevamaks, tutvustab see ju filmikunsti uuenduslikke suundi ja uusi tõusvaid tähti.
Küll on «Sügisball» ilmunud juba arvukatesse internetiväljaannetesse. Neis võrreldakse Veiko Õunpuud Aki Kaurismäega, filmi ennast aga Alejando González Inárritu teosega «21 grammi».
Õunpuu ise toonitab võidujärgsel jutuajamisel Postimehele mitu korda, et sooviks avalikust tähelepanust kõrvale jääda, ometi on nüüd, pärast Veneetsia tunnustust, seda võimatu tahta. Tõesti, tema ümber sähvivaid foto- ja telekaameraid ei jõua kokku lugeda.
Nii eripärane nägu!
Reedel, ametlikul esilinastuspäeval, kui «Sügisballi» võttegrupp Lido saare rannaribale üles seatud telkkohvikus esimese pressikonverentsi andis, oli huvilisi hulga vähem.
Esimesena saab n-ö tutvuse poolest löögile meie oma
Kanal 2, kes Eesti filmi uskumatutest seiklustest ja edust Veneetsias eraldi saadet teeb. Hetke pärast istub Õunpuu juba teise laua korvdiivanis, kus teda küsitleb valges ülikonnas ja kaabuga soliidne Austraalia Associated Pressi teleajakirjanik.
Maarja Jakobson tupsutab endale kiirustades puudrit ninale, aga Alo Paistik, kes Eesti esindajatele Veneetsias pressikohtumised on organiseerinud, võtab Maarjal juba küünarnukist kinni ja toimetab ta taas fotoobjektiivide ette.
Sedakorda peab eestlanna heitma baldahiinvoodile seatud patjadele, millel ta tagasihoidlikult naeratades Veneetsia filmifestivali piltnike ja maailma ühe tuntuma agentuuri Getty Images objektiivide ees elegantselt poseerib.
Kestvad ovatsioonid
Suurte mustade päikeseprillide taha varjunud Rain Tolki üritab samal ajal jäädvustada Austria tuntud filmiajakirja blond naispiltnik, kes asub kohe pärast täistabamust ootele, millal vabaneb Maarja Jakobson.
«Tal on nii eripärane nägu,» ütleb fotoajakirjanik usalduslikult siinkirjutaja poole pöördudes. «Fotograafid armastavad selliseid näovorme ja värve! Ka Cameron Diaz sai just sellisel moel kuulsaks jäi ühel festivalil fotograafidele silma ja juba paari aasta pärast oli ta diiva!»
«Sügisballi» produtsent Katrin Kissa räägib mulle, et see on esimene kord, kui Eesti filmil on kusagil festivalil ametlik rahvusvaheline pressiesindaja, ja kinnitab, et nii on ajakirjanike ja fotograafidega suhtlemine palju lihtsam.
Selleks on Alo Paistik, kes töötab Pariisis tuntud filmipublitsisti ja suhtekorraldaja Richard Lormandi agentuuris, mis esindab eri maade ja eri autorite filme kõigil maailma tähtsamatel filmifestivalidel, nii Cannesis, Berliinis kui Veneetsias.
Viimaks ometi vabaneb ka Veiko Õunpuu. Ta valib ühe eemaloleva laua kohviku kaugeimas nurgas ja istub seljaga rahva poole, justkui tahaks kogu sellest melust natukesekski eemale saada.
Küsimusele, kas «Sügisballi» tehes oli tal soov teha film, mis festivalidel hästi läheks, vastab Veiko, et üritas vältida omakasupüüdlikke mõtteid ja et kommertsedu ei olnud kindlasti eesmärgiks.
Pärast väikest pausi lisab ta, pilk sunnatud sinisele laguunile kusagil kauguses: «Kommertsedu ei saada seda filmi tõenäoliselt kunagi! Tegelikult on selleski, et me praegu üldse Veneetsias oleme, mängus lihtsalt õnn filme tehakse maailmas ju tuhandeid.»
Õhtusel linastusel tervitatakse «Sügisballi» juba kestvate ovatsioonidega.
Peakonkursi võitjaid
Parima filmi Kuldlõvi «Se, jie», Ang Lee (USA-Hiina)
Parima lavastaja Hõbelõvi Brian De Palma, «Redacted» (USA)
ürii eripreemia «La Graine et le Mulet», Abdellatif Kechiche (Prantsuse) ja «Im not There», Todd Haynes (USA)