Oma kahe näidendiga näidendivõistluse esimese ja teise koha pälvinud Martin Algus on kogenud näitekirjanduse tõlkija, aga oma kirjutatud asju varem ise avalikkuse ette pole toonud.
Martin Algus kirjutas ise selle, mida otsis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hetkel reklaamibüroos ideekirjutajana leiba teeniv Algus on töötanud aastaid Ugala näitlejana ning tõlkinud ingliskeelset näitekirjandust, sealhulgas Mark Ravenhilli teoseid.
Palju olete varem kirjutanud?
Ikka olen, aga midagi sellist pole omast arust varem teinud, mida teistele näidata. Tõlkisin pikalt ja otsisin pidevalt materjali, mida võiks Eestis lavale tuua. Kogu aeg oli teada, milline peaks see tükk olema, millest peaks rääkima. Lõpuks tüdinesin ära. Sellest, mida ma ise tahan öelda, võiksin siis ju ka ise kirjutada.
Milline näidend sobib Eesti lavale?
Kaasaegne, midagi meie praegusele inimesele. Teemad leidsin vastavalt sellele juba ise. Oma minevikust või ümbrusest. Mõlemas tükis on minu jaoks midagi väga tähtsat sees. Hea meel on selle üle, et tundub, et teiste jaoks ka.
Millest teie tükid räägivad?
Joomine pole «Janus» peamine, see on mingi probleemi väljendus, tagajärg. Kuskil on midagi, mille pärast inimesed ennast üldse hävitama hakkavad.
Teine tükk on noore poisi avastusretk. Tüki tegelane saab tegevuse käigus aru, et ta peab ise olema, ja et see kohati olla raske, aga selle eest võib põgeneda pole võimalik. Siit ka tüki nimi «Ise oled». Mõned murduvad selle ise olemise all, teised otsivad endale mingisuguseid variante, kuidas selles maailmas olla. Minu jaoks on see ka üldisemalt lugu perekonnast. (PM)