:format(webp)/nginx/o/2024/07/31/16258265t1hd2ec.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2272139t1h67ba.jpg)
Maria «Maa» Klenskaja näitlejanna amplituudis õhkõrnast Jänku-Jutast ja Tammsaare Ramildast naiskillerini filmis «Surma hinda küsi surnutelt». Nüüd ka krimiseriaali vastupandamatu Ellotkani.
Lihtsalt Maria
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühisnimetajaks suures plaanis ninasõõrme tukslemine, kui midagi Maa eetikamaitse järgi pole. Mäletate, kuidas ta «Surma»-filmis parteikaaslase naiselt Mari Lillelt põrandalapiga vastu vahtimist sai: «Mina ei tea, mis teie seal põranda all teete, aga mina pean lapsi toitma, kooli saatma » Ja siis Maria parteisõduri alanduvalt üleolev vastuküsimus: «Kas ma saan kuidagi aidata...»
Nagu rollides, nii ka elus. Klenskaja ninasõõrmetest saab aru, kui midagi on viltu, tema suure hinge kriteeriumide järgi madal.
Veel enne teatrikooli, toonase Noorsooteatri grimeerijana, oli Maal, nagu teda kolleegid-sõbrad kutsuvad, au puutuda kokku Eesti teatri grand old lady Lisl Lindau endaga. Nüüd, pärast üht teatrireisi Euroopasse, õhkasid noored teatritudengid vaimustusega mitte Euroopa ega teatri, vaid Maa värvikate lugude järele.