Te kõik teate Mercat näitlejana, on ju? Ja luuletajana. Aga näitekirjanikuna? Või lavastajana?
Merca all paremas nurgas
Möödunud suvel korraldas OÜ Taarka Pärimusteater setokeelsete näidendite võistluse. Saabus kaheksa näidendit. Kui ürii viimaks autorite andmetega ümbrikud avas, selgus, et kolme näitemängu autoriks oli Merca.
Kõigepealt võttis ta hoogu, vist ikka mitu kuud. Viimaks sai suurimast sõbrast nimega laiskus võitu ja kirjutas umbes viie päevaga mitte ühe, vaid kolm näidendit. Olnuks aega viimasel hetkel juurde antud, oleks tõenäoliselt ühe soojaga kolm tükki veel kirjutanud...
Esikohta tookord välja ei antudki, teist kohta jagasid Merca kirjutatud «Kull`o» ja Ilmar Vananurme «Petserimaa igatsus».
Seesama «Kull`o» jõudis nüüd Merca ja Tanel Joonase lavastatuna ning Taarka Pärimusteatri noorte mängituna publikumi ette.
Saq tsiäsitamulgu prunt
Jõuan Eestimaa alumisse paremasse nurka ehk Obinitsa galeriisse umbes pool tundi enne viimase esikaeelse läbimängu algust. Merca ja Tanel on mõlemad jubedalt närvis: «100 korda rohkem kui enne ükskõik millist esikat, kus tuleb ise lavale minna,» ütlevad nad justkui ühest suust.
Merca muretseb, et ei tea lavastamisest tuhkagi, ja üldse, ta nägevat viimasel ajal unes kogu aeg neljamõõtmelisi laval liikuvaid asju. Tanel teadvat pisut rohkem, kuna ta on mingit kooliteatri truppi juhendanud, aga lavastanud pole ka tema.
Läbimängu ajal, mida vajadusel katkestatakse, on galerii pilgeni rahvast täis. Tegijatele oli teada, et tulevad mõned inimesed. Meie selja taga istuvad kõige ehedamad seto paabad, nii mõnegi koha peal kaigub paabade vali naer üle saali. Nad näivad iseennast ära tundvat.
Paabapraasnikul läheb suhtlemine ja keelekasutus vahepeal üsna teravaks.
- Vai võtaq! Saq tsiäsitamulgu prunt, saq mültünü häräkara!
- Võih, helde Jummal! Saq süüt kah taq suuga?
- Kos! Täl k´au soolik takastotsast vällä ja lää ilse lavva pääle neeväkibõnit tsüümä!
- Saq egävene pasaorik!
- Saq lutikusitasüümisõ luits!
«Õks noorõna sai õks üteldis külh!» kihistavad seepeale nooruspiltide lummuses pärisbaabad tagapingis.
Lava-paabad on teismelised plikad, kel, võiks arvata, selle rolli tarvis elukogemust napib. Norides võib öelda, et kortsud on näost küll puudu, aga muidu petsid efektselt ära. Maneerid on usutavad!
Kavalehelt võib lugeda, et kõik teatristuudio noored on seto juurtega või seto sõbrad. Selgub, et poolteist aastat tagasi, kui stuudio loodi, oleks nii mõnedki neist seto keelt rääkides äärepealt keele välja väänanud. «Noh, see vajab lihtsalt natuke harjumist,» arvavad asjassepühendatud nüüd.
Pärast esikat tõdeb Merca rahulolevalt: «Nojah, tuleb välja, et see on võimalik. Imelik, muidu käib asi nii, et õpid neli aastat lavakas, siis lähed teatrisse, siis läheb veel neli-viis aastat, enne kui pihta hakkad saama, mis värk on. Ma räägin enda näite põhjal. Aga neil ei olnud mingit erilist kogemust tegelikult ja me tegime seda tükki ainult kaks ja pool kuud. See oli nende esimene tükk. Ma loodan, et ei olnud kooliteatri halba maitset juures?!»
«Ei. Ei olnud.»
Seda, et oli hea lugu, võib kuulda vasakult ja paremalt. Kohta ja seltskonda arvestades optimaalne lugu.
«Lugu ise on trafaretne: natuke seksi (armastust ja kirge), vägivalda, natuke müstikat. Kõik on olemas ja muud polegi vaja,» muigab Merca demonstratiivse hooletusega.
Naised näevad teri
«Miks just «Kull´o»? Sul neid rohkemgi ju...» uurin Mercalt.
««Kull´o» ongi selle mõttega kirjutatud, et kõigis teatristuudiotes napib tavaliselt poisse, tüdrukuid on kõvasti rohkem. Noh, ja et kõigil midagi teha ka oleks, et keegi ei peaks laval mööblit mängima.»
«Kuidas kooslavastamine käib?»
Merca: «Öeldakse, et mehed näevad mammutit ja maastikku, naised näevad teri. Kohati nii oligi, et kui Tanel pani skete paika, siis mina vaatasin seda, et kellelgi pilk ujuma ei hakkaks. Fikseerisin selle siis ära. See on üsna juhuslik näide, aga jah, täiendasime teineteist ja suuri eriarvamusi teemal, mis sellest asjast peaks välja tulema, meil ei olnud.»