Soome ajaloolane: president Päts oli kaastöötaja ja pettur

Soome ajaloolane Martti Turtola väidab, et president Päts ei suutnud just oma 1934. aasta riigipöörde tõttu aastatel 1939-40 Eesti riiki kaitsta.

Turtola väitel haaras Päts 1934. aastal võimu eelkõige isiklikel põhjustel, kuigi tema puhul on raske teha vahet oma võimuiha ja rahva heaks tegutsemise vahel. «Päts tundis, et ta on iseseisva Eesti looja ja riigi juhtimine kuulus talle, lisaks ma usun, et ta uskus olevat määratud juhtima Eesti rahvast,» ütles Turtola Postimehele antud intervjuus.

Kuidas võis ta venelastele väitagi, et nende tegevus oli illegaalne, kui ta enda tegevus oli illegaalne juba aastaid, pärib Turtola ja väidab, et osalt just demokraatia puudujääk viis selleni, et aastatel 1939-40 ei seisnud Päts enam mingil viisil vastu idanaabri nõudmistele.

Raamat jõudis müügile

«Pärast septembrit 1939 ei üritanud Päts kordagi olla vastu idanaabri nõudmistele, ta tegi täpselt nii, nagu Stalin tahtis,» ütles Turtola.

«Paljude arvates tegi Päts just nii nagu pidi ja nagu oli kõige parem Eesti jaoks - kuna aga Päts täitis täpselt kõik Stalini nõudmised ega üritanud ühelgi juhul nõudmisi väiksemaks kaubelda, siis jõuame absurdse lõpptulemuseni, mille kohaselt Stalini otsused olid kõige paremad võimalikud Eesti rahva jaoks,» tõdeb ta.

Turtola kirjutatud Pätsi elulugu «Presidentti Konstantin Päts - Viro ja Suomi eri teillä» («President Konstantin Päts - Eesti ja Soome eri radadel») jõudis eile Soomes müügile.

Juba peaks olema soomekeelne raamat müügis ka Tallinna valitud raamatupoodides. Raamatu eestikeelne tõlge peaks Eestimaa raamatupoodidesse jõudma veel enne jõule.

Ajaloodoktor Turtola töötab praegu Tallinna Soome Instituudi direktorina.

Pätsi režiim oli Turtola sõnul õõnestanud rahva usaldust riigi vastu ja 1939. aasta septembri alguses õõnestasid seda veel enam punaväe laevad Eesti territoriaalvetes ja lennukid Tallinna kohal.

Turtola sõnul mõjutasid sügisest 1939 alanud järeleandmisi idanaabrile otseselt ka Pätsi vaevanud haigused ja tema üksindus. Päts valis koostöö Nõukogude Liiduga, lootes nii aega võita.

«Mitte midagi ei tehtud, sest kardeti anda NSVLile põhjus karistada Eestit, aga ma ei arva nii,» ütles Turtola.

Lisaks rõhutab Turtola Laidoneri ja Pätsi viga mobiliseerimiskäsu edasilükkamisega. Eesti juhid kartsid ärritada NSVLi ja anda põhjuse ründamiseks, samal ajal said teised naabrid mobiliseerimisega hakkama.

Üheks järeleandmiste põhjuseks peab Turtola Pätsi ja Laidoneri nõrkust välispoliitikas. Loodeti punase NSVLi ja Saksamaa vastuseisule ning seetõttu oli 23. augustil 1939 sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakt oma salajaste lisaprotokollidega suureks shokiks.

Turtola laenab ohtralt materjale Magnus Ilmjärve uurimustest, millest selgus, et näiteks aastatel 1925-31 jagas Päts idanaabrile aktiivselt nii sise-, välis- kui kaubanduspoliitikat puudutavat infot.

Kontrollimatu poliitmäng

«Koostööst arenes mitmetahuline mäng, kus teened ja tasud vahetusid ja järgnesid teineteisele. Idanaabrile teeneid tehes võis Päts oodata vastuteeneid,» kirjutab Turtola.

«Hüpotees, mille kohaselt Konstantin Päts oleks tegutsenud pärast baaside loovutamist ja eriti suvel 1940 lihtsalt naiivselt, osutub nõrgaks. Tegemist võis olla poliitilise mänguga, mida Päts arvas kontrollivat - teenete ja vastuteenetega.»

Turtola eile avaldatud Pätsi eluloo pealkirjaks pidi saama «Sangar või pettur?» Kumb ta siis oli? «Päts oli kahtlemata Vabadussõja sangar, aga aastatel 1939-40 ei olnud ta kindlasti enam sangar, pigem kaastöötaja, isegi pettur,» ütles Turtola.