Saksa kriitika tõstab NO99 «Jänese»-lavastust eeskujuks

Tiit Ojasoo Foto: Raigo Pajula

Tänavuste Viini pidunädalate (Wiener Festwochen) festivalil on kaks lavastust, mis on näide sellest, millises suunas võiksid festivalid edasi liikuda ja kuhu teater üldisemalt areneda. Nii kirjutab teatrikriitik Uwe Mattheiss Saksa päevalehes Tageszeitung.

Üheks eeskujuks peab Mattheiss NO99-teatri lavastust «Kuidas seletada pilte surnud jänesele», mis etendus 12.,13. ja 14. juunil Viini muuseumikvartalis asuva Halle G 250-kohalises väljamüüdud saalis.
Pole vist vaja lisada, et Viini pidunädalad on suuremaid Euroopa muusika- ja etenduskunstide festivale, mida mullu külastas 180 000 inimest.

NO99 direktor ja lavastaja Tiit Ojasoo (pildil), esmaspäeval andis NO99 Viinis viimase etenduse. Milline on meeleolu?

Arvestades seda, kui teadlik ja paljunäinud on Viini publik ja kriitika, kui hästi nad meid vastu võtsid, on hinges rõõm ja rahulolu – loodetavasti hajuvad ka need murepilved, mis Eesti majanduse olukord ja kultuuripoliitika meiegi kohale seadnud on.

Vastukaja NO99 lavastusele on olnud väga positiivne. Kas midagi kriitilist ja õpetlikku on ka öeldud?

Ikka. Tageszeitung kirjutas näiteks, et lavastuse põhjal otsustades suhtutakse Eestis kunstnikesse kui «demokraatia kojanarridesse». See mõte tundub ootamatult täpne.

Pidunädalate draamaosa peakuraator Stefanie Carp nimetab NO99 truppi koguni parimaks Euroopa kaasaegses teatris – seda just mitmekülgsuse, koosmängu ja lavalise kohalolu poolest. See on ju ülim kompliment.

Ta ei ütle «parimaks», vaid «üheks parematest», ja see on oluline vahe, sest kunsti sentimeetri pealt ei mõõdeta. Kompliment on tõesti kena, aga eks selle nimel ole aastaid ka tööd tehtud, et meid tuntaks ja et meil oleks üha midagi pakkuda. Küllap korvavad peakuraatori kiidusõnad kõik magamata ööd ja kärbitud palga.

Millised on NO99 järgmised plaanid, kuidas innustas truppi Viinis käik ja kas edukale esinemisele järgnes kutseid ka järgmistele festivalidele?

Alustame juba augustis ajaloo pikimat hooaega, mis kestab katkestusteta kuni 2012. juunini. Esmalt oma maja uuslavastused, siis Põhuteater, järgmisel sügisel toob aga rahvusvaheline koostööprojekt Eestisse lavastama Saksa teatri ühe kõige olulisema nime Sebastian Nüblingi, kellele kirjutab spetsiaalselt selle lavastuse jaoks näidendi brittide säravamaid näitekirjanikke Simon Stephens.

Näidendi tegevus toimub Londonis,  Hamburgis ja Tallinnas – samadest linnadest on pärit ka lavastuses osalevad näitlejad. Projekti osalised on lisaks meile veel Hamburgi Schauspiel­haus, saksakeelse kultuuriruumi suurim teater, Lyric Hammersmith Londonist ja koos nendega ka 2012. aasta Londoni olümpiamängude kultuuriprogramm.

«Jänese»-lavastus sai tõesti uusi kutseid, kuigi oleme festivalide jaoks  keeruline lavastus: lavakujundus ei sobi sugugi igasse ruumi ja lavastusega reisib kaasa 25 inimest – see teeb kutsumise küllaltki kalliks. N-ö taskus olevatest kutsetest nimetaksin augustikuist Tampere Teatrisuve ja oktoobrikuist Vilniuse Sirenose festivali. Ja ega me Saksamaastki pääse.