Vaata: selgusid kirjanikupalga saajad

Foto: Margus Ansu

Täna kuulutas komisjon välja viis kirjanikku, kes hakkavad 2016. aastal saama kirjanikupalka.

Viis palgalist kirjanikku on Maarja Kangro, Indrek Koff, Mihkel Mutt, Jürgen Rooste ja Tõnu Õnnepalu. «Valik on üsna esinduslik, nii žanri kui vanuse poolest,» nentis Kirjanike liidu  esimees Karl Martin Sinijärv.

Kangro tunnistab, et tal on segased tunded, kuid hääl reedab rõõmu. «Olin vist viimane, kes selle avalduse saatis. Kõhklesin päris pikalt, sest ma ei tahtnud ahnepäitsina mõjuda. Ilmajääjaid on palju rohkem ju,» selgitab Kangro. 

Järgneva kahe aasta jooksul on Kangrol plaanis mitu teost. «Teoseid on palju. On vähemalt kaks romaanimõõtu asja plaanis. Samuti mitu jutustuse mõõtu teksti, lisaks veel novellikogud ja luuletused sinna juurde. Tõlkeplaane on samuti.» Kangro ütleb, et suuri muutus lisaks igakuisele rahale on see, et varem ta maksis FIEna sotsiaalmaksu, kirjanikupalgale puhul makstakse see tema eest ära. «See on mugav minu jaoks.»

 Maarja Kangro (sündinud 20. detsembril 1973) on eesti kirjanik, tõlkija ja libretist.

Viimasel ajal ilmunud teoseid:

•    «Kunstiteadlase jõulupuu» (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2010

•    «Dantelik auk» (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2012

•    «Must tomat» (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2013

•    «Hüppa tulle» (novellid), Nähtamatu Ahv 2014

«Nüüd on võimalik keskenduda,» leiab Inderk Koff. «Arvan, et muudab (minu elus – toim.) küllaltki palju, sest nüüd on mul tõesti võimalus päriselt pühenduda ainult sellele, mida ma justkui tunnen, et tahaksin teha ja ei pea rabelema paremale ja vasakule,» ütles Indrek Koff. .

Tal on plaanis mitu tõlketööd. «Konkreetsematena tooksin välja Michel Houellebecqi «Platvormi» ja Emmanuel Carrere «Limonovi». Need on tõlkimisel esimesed sellised suuremad plaanid, mis ka juba töös on. Plaane on teisigi,» märkis Koff. « Tõenäoliselt ilmub luuleraamat aasta esimeses poole ja mõned lasteraamatud on ka juba tegemisel.»

Kas Koff oleks need tööd ette võtnud ka ilma kirjanikupalgata? «Ei oleks. Kõigega ilmselt hakkama ei saaks. Neis plaanides on asju, mida olen juba aastaid edasi lükanud, kuna lihtsalt pole olnud võimalik keskenduda.»

Ta tunnistas, et kõhkles enne avalduse esitamist pikalt. «Raamatukogutuuril sõitsime mööda Virumaad ringi koos Ruitlase ja Mait Vaiguga. Siis küsiti ja ma ütlesin, et ma ei kavatse seda taotleda. Et ma kujutan ette, kes seda võiks saada ja mida võiks ta teha. Viimasel hetkel hakkasid aga mõned asjad elus ja mõtlemises muutuma ja siis ma julgesin.»

Indrek Koff (sündinud 4. märtsil 1975) on eesti tõlkija ja kirjanik.

•  Muriel Barbery, «Siili elegants». Varrak, 2012

•  Michel Houellebecq, «Kaart ja territoorium». Varrak, 2013

•  Georges-Olivier Châteaureynaud, «Õnne põik»Loomingu Raamatukogu 6–8, 2014

•  Emmanuel Bove, «Minu sõbrad». Loomingu Raamatukogu 5–6, 2015

Ilukirjanduslikku loomingut:

•  «Asjaõigusest» (koos Jan Kausiga). Roheline Kuu, 2012

•  «Kui ma oleksin vanaisa». Päike ja Pilv, 2013

•  «Koju» Härra Tee & proua Kohvi, 2014

•  «Kirju koer» Härra Tee & proua Kohvi, 2014

Seni Loomingu peatoimetajana töötanud Mihkel Mutt paneb ameti maha ja kolmandaks ametiajaks ei kandideeri. «Kõigepealt teen valmis «Õhtumaa Eesti» II, millest mõned artiklid ja «Marginaalia» on veel puudu,» ütles Mutt ERRile oma loomingulisi plaane kommenteerides. «Paralleelselt sellega «käingi ringi» selle Euroopa-projektiga. Kas sellest tuleb traditsiooniline romaan või midagi muud, seda ei oska ma öelda. Vahel tunnen, et uued olud vajavad uutmoodi esitust, samas olen jällegi üht meelt Kunderaga, et romaan suudab kõike.»

Mihkel Mutt (sündinud 18. veebruaril 1953) on eesti kirjanik, esseist, kriitik ja toimetaja.

Viimasel ajal ilmunud teoseid:

•    «Mälestused I-VI» (2009-2011)

•    «Kooparahvas läheb ajalukku» (romaan). Tallinn, 2013

•    «Õhtumaa Eesti. Kultuuripublitsistikat ja kirjandusartikleid». Tallinn, 2014

Kirjanikupalgast kuuldes oli Tõnu Õnnepalu esimene mõte jaatav. «Ma ei jälginud selle ümber toimunud vaidlusi, kuid see negatiivne foon jõudis ka minuni ning seetõttu ma pisut ka kahtlesin, kas kandideerida,» tunnistab Prantsusmaal viibiv Õnnepalu.

«Kui mul poleks ühtegi asja pooleli, siis ma poleks julgenudki küsida, sest iial ei tea, kas tulemas on tühi aasta või ei, ning siis oleks olnud ebameeldiv. Aga mul on praegu pooleli üks suurem romaan, lisaks on veel mitmeid väiksemaid asju.»

Õnnepalu nendib, et seoses kirjanikupalgaga tema elus järsult midagi ei muutu. «Nüüd ei pea ma iseendale palka maksma ja sotsiaalmaksu. Natuke on lahedam rahaga, aga see on alati selline ebakindel asi, kord on raha ja kord pole. Ma ei tea, mis muidu oleks olnud, sest mul materiaalset kindlust poleks nendeks aastateks olnud. Siiamaani on olnud nii ja naa ning küll oleks saanud tulevikuski hakkama.»

Kirjanik tõdeb, et kui ta tal ühtegi pooleli olevat ideed poleks, siis oleks palga pärast kindlasti raske kirjutada. «Sellele ma küll ei mõtle, et oleksin juba nagu ette makstud, sest ega see palk niiväga neist stipendiumitest ka ei erine. Katsun jääda ikka endiseks.»

Tõnu Õnnepalu (kirjanikunimega ka Emil Tode ja Anton Nigov; sündinud 13. septembril 1962) on eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija.

Viimasel ajal ilmunud romaanid

•  «Raadio» 2002

•  «Paradiis» 2009

•  «Mandala» 2012

Luulekogud

•  «Enne heinaaega ja hiljem» 2005

•  «Kevad ja suvi ja» 2009

•  «Kuidas on elada» 2012

Päevikud

•    «Harjutused» 2002

•    «Flandria päevik» 2008

•    «Lõpetuse ingel : märkmeid sügissaarelt» 2015

Jürgen Rooste (sündinud 31. juulil 1979) on eesti luuletaja.

Viimasel ajal ilmunud teoseid:

•  «Laul jääkarudest» (2012, luulekogu)

•  «Higgsi boson» (2012, luulekogu)

•  «Kõik tänavanurkade muusikud» (2013, luulekogu)

•  «Elutants» (2013, luulekogu, koos Doris Karevaga)

•  «Suur sume, suur tume» (2014, luulekogu)

Konkursile laekus 52 avaldust. Need vaatas läbi ja valis välja viiskirjanikupalga saajat komisjon kooseisus     

• Rahvusraamatukogu direktor Janne Andresoo;
• Kirjanduse teabekeskuse juhataja Ilvi Liive;
• Eesti lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone;
• Kirjastajate liidu juht Kaidi Urmet;
• Kirjanike liidust Karl Martin Sinijärv (esimees), Teet Kallas, Märt Väljataga.

Loojapalga idee ja konkursi sellele kuulutasid 2. novembril välja kultuuriminister Indrek Saar, kunstnike liidu president Vano Allsalu ja Sinijärv. Kolme aasta jooksul viiele kirjanikule ja viiele kunstnikule makstava palga suurus on 1005 eurot kuus inimese kohta.