/nginx/o/2016/01/08/4858895t1h8d68.jpg)
Rahvusvahelise PEN-klubi Eesti keskus saatis välja pöördumise, milles sedastatakse, et Kaur Kenderile kriminaalsüüdistuse esitamine novelli «Untitled-12» kirjutamise ja avaldamise asjus on vastuolus Eesti vabariigi põhiseaduses sõnastatud sõnavabaduse printsiibiga.
Järgneb pöördumine täismahus:
Austatud Eesti Vabariigi President,
Austatud Eesti Vabariigi õiguskantsler,
Austatud Eesti Vabariigi kultuuriminister,
Austatud Eesti Vabariigi justiitsminister,
Austatud Eesti Vabariigi siseminister,
Soovime pöörata Teie tähelepanu sõnavabaduse piiramisele meie riigis, konkreetselt kirjanik Kaur Kenderi tagakiusamisele prokuratuuri poolt.
Rahvusvahelise PEN-klubi, 1921 asutatud ülemaailmse kirjanike organisatsiooni Eesti keskuse arusaamise kohaselt on kriminaalsüüdistuse esitamine kirjanik Kaur Kenderile novelli «Untitled-12» kirjutamise ja avaldamise eest vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud põhiõiguse ehk sõnavabadusega. Me ei leia, et võiks olla mingit õigustust tegelike laste pornograafilisele ärakasutamisele, kuid sellest on kõnealune juhus väga kaugel. Oleme konsulteerinud juristidega ning saanud kinnituse, et Haagi inimõiguste kohtus ei oleks põhjust Kenderi õigeksjäämises kahelda. Samuti viitavad meediakajastused sellele, et Eesti seadused tegelikult siiski ei pakkunud prokuratuurile piisavat alust süüdistust esitada, mistõttu kasutati neile lisaks ka kontekstist välja võetud rahvusvahelistes dokumentides leiduvaid lisasätteid. Eesti seadused kaitsevad päriselt olemasolevaid isikuid, mitte kirjanduslikke tegelasi. Rahvusvahelised konventsioonid keelavad seksuaalse erutuse tekitamise laste kujutuste abiga, kaasa arvatud fiktiivsed visuaalsed kujutused. Süüdistuse õiguslik alus on loodud nende põhimõtete meelevaldse ühendamise teel.
On tõsi, et Kaur Kender on vastuoluline kirjanik, aga sellegipoolest leiab tema looming kajastamist gümnaasiumi programmis. On tõsi, et Kaur Kenderi novellis on kirjeldatud drastilisel ja häirival, transgressiivsele kirjandusele iseloomulikul, kuid Eesti kultuuriruumis harjumatul viisil seksuaalsuhteid tema loodud tegelaste vahel, kellest osa nimetab tekst alaealisteks. Kuid ka praegu on Eestis müügil mitmeid teoseid («Troonide mäng», «Alasti lõunasöök», «Lolita» jm.), kus on kirjeldatud seksuaalsuhteid alaealisega, mistõttu Kenderi novell ei ole selles mõttes erand. Samuti puudub novellil pornograafiline mõju «Eesti keele seletavas sõnaraamatus» esitatud mõistes, mille kohaselt pornograafia taotlus on tekitada vaatajas või lugejas seksuaalset erutust. Kui üldse kedagi, siis võiks avalikkuse häirimises pigem süüdistada ajakirjanikke, kes Kenderi kõnealuses asjas ette süüdi mõistmise eesmärgil lugesid värvikamaid kohti novellist ette uudistesaadetes ning sundisid novelli katkendeid lugema juhuslikke, avalikus ruumis peatatud inimesi.
Meie soov ei ole kaitsta kirjanik Kenderi kunstilisi valikuid, vaid tema õigust neid teha. Kas on üldse vaja meenutada, et kui riigid lähevad sõtta kirjanike ja kunstnike vastu, siis sõltumata asja konkreetsest lahendusest jäävad ajaloo silmis kaotajaks nemad? Me ei soovi, et meie kodumaa satuks samasse nimekirja totalitaarsete režiimidega, mis peavad vaba sõna oma püsimisele ohtlikuks. Samas aga peame oma põhimõtete kaitsel kahjuks kinnitama, et kavatseme informeerida Eestis toimuvast rahvusvahelist üldsust, juhul kui õigussüsteem oma rünnakutest sõnavabadusele ei tagane.
Rahvusvahelise PEN-klubi Eesti keskus
Eesti PEN-klubi (lühendatult Eesti PEN) on kirjanikke, ajakirjanikke ja teisi loomeinimesi ühendav organisatsioon, mille eesmärgiks on seista sõnavabaduse ja laiemalt inimõiguste eest. Eesti PEN-klubi on rahvusvahelise organisatsiooni PEN-klubi liige.
Eesti PEN asutati 1928 Tartus, kuid Eesti kirjanikud on võtnud rahvusvahelistest PENi kongressidest osa juba 1926. aasta Berliini kongressist alates. Sõdadevahelisel ajal Eesti PEN Eesti kirjanduse tutvustamiseks prantsuskeelset ajakirja L'Estonie littéraire. Eesti PEN suleti 1940 ja taastati Stockholmis 1946, 1989 asutati Eesti PENi Tallinna osakond, mille tegevus 1990ndate lõpul hääbus.
Eesti PEN taasasutati 3. veebruaril 2010. Selle juhatusse kuuluvad Peeter Helme, Kätlin Kaldmaa, Igor Kotjuh, Asko Künnap ja Elo Viiding. (Vikipeedia)