10 000 eurot püüab 67 käsikirja

Heili Sibrits
, kultuuritoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Romaanivõistluse esmane kokkuvõte ja toetusüritus Kirjanike Majas. Fotol Armin Kõomägi, Rain Tolk ja Ellex Raidla advokaadibüroo partner Risto Vahimets.
Romaanivõistluse esmane kokkuvõte ja toetusüritus Kirjanike Majas. Fotol Armin Kõomägi, Rain Tolk ja Ellex Raidla advokaadibüroo partner Risto Vahimets. Foto: Eero Vabamaegi/

Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusele laekus tänavu 67 käsikirja, mille seast valib žürii välja parimad teosed, sealhulgas ka rahvusvahelisel kirjastamisturul loodetavasti läbi lööva käsikirja ning tänapäeva kõige täpsemalt kirjeldava loo. 10 000 euro suuruse auhinnafondiga romaanivõistluse tulemused kuulutatakse välja maikuus.

Eesti Kirjanike Liidu esimehe ja romaanivõistluse žürii esimehe Tiit Aleksejevi sõnul on äsja lõppenud romaanivõistlusel konkurents tihe. Lisaks Aleksejevile kuuluvad žüriisse dramaturg Heidi Aadma, kirjandus- ja tõlketeadlane Anne Lange, kirjanikud Veiko Belials, Märt Laur, Jan Kaus ja Holger Kaints.

2000 euro suuruse eriauhinna annab välja ka ajaleht Postimees. Koostöös romaanivõistluse žürii, Postimehe ja Eesti Meedia kirjastuse Post Factum esindajatega valitakse välja käsikiri, mis vastab kõige täpsemini määratlusele «AJA kirjandus» ehk siis kõneleb tulevikule tänapäevast.

Uuendusena valitakse välja ka parima tõlkepotentsiaaliga käsikiri. «Kui tahame oma kirjandusega välislugejateni jõuda – ja seda me ju tahame –, siis on selle eelduseks väliskirjastajale arusaadavas keeles käsikirja olemasolu. Pahatihti on just siin kitsaskoht. Katsume selle sammuga kaasa aidata selle kitsaskoha ületamisele,» ütles romaanivõistluse korraldaja, kirjanike liidu eestseisuse liige Peeter Helme.

Tõlkeromaani valimist ja selle kvaliteetset ingliskeelset tõlget toetab advokaadibüroo Ellex Raidla. «Advokaadina seisan Eesti teadmistepõhise ekspordi eest laiemalt ning näen siin loomemajanduse konkurentsivõime teemadega olulist seost,» lausus advokaadibüroo Ellex Raidla partner Risto Vahimets.

Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlus on 1926. aastal algatatud kirjastuse Loodus romaanivõistluse idee jätkaja ning lähtub oma tegevuses Eesti Romaaniühingu võistluse praktikatest ja põhimõtetest. Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlus kutsuti taas ellu Eesti erakapitali toel 2014. aastal.

Esimesele taas ellukutsutud romaanivõistlusele 2015. aastal laekus 94 käsikirja. Esikoha pälvis Armin Kõomäe «Lui Vutoon», teise koha vääriliseks valiti Märt Lauri «Lahustumine», kolmanda kohaga pärjati Jim Ashilevi «Kehade mets» ning neljanda koha pälvis Helen Eelranna «Suluseis». 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles