Nädala plaat: elektropopp ei ole ropp

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Popidiot
Popidiot Foto: Pm
Popidiot

Antenna Of Love (Seksound)

Popidiot on kaks hullu teadlast Hendrik Luuk ja Matti Peura (ütleb Popidioti maispeiss) pluss kidraäss ja plaadifirmaboss Rein Fuks. Trio teist albumit on ütlemata raske mitte armastada, kuna ta haarab enda optimistlikku, reipasse ja süüdimatusse embusse juba avaloo esimese tosina sekundiga. Energiline analoogsündipopp ongi praegu kõige popim popp üle ilma. Analoogsaundid kõlavad kõikvõimalikes high-end digitaalvidinates ning aitavad i-Phone’i generatsioonil avastada oma muusikalisi g-punkte.



Stuudioparki suht väikseid investeeringuid eeldavas žanris on tehniliselt võrdsel pulgal Austraalia duo, Eesti trio ja Stockholmi sekstett. Muide, kui võrrelda Popidioti plaati «Antenna Of Love» Postimehe eelmise nädala albumiga, samuti tantsulise ja üsna perfektse kettaga «Walking On A Dream» koaalademaa Empire Of The Sunilt, siis meie mehed on konkurentsitult paremad.



See ei ole patriootlik suusoojaks ütlemine, see on fakt. Popidiot matsatab otse kümnesse. Nende uskumatult kaasakiskuv sündisaund ning mõnusalt lihtsad ja vahvad ilumeloodiad on kerged, ent mitte mingil juhul kerglased. Kui see termin poleks veidi ära lörtsitud, ütleks isegi, et intellektuaalne tantsumuusika, kus tantsu ja intellektuaalsust on doseeritud täpselt nagu laboris, nii et kumbki neist häirivalt domineerima ei hakka. Lihtlabase tantsupõranda-populismiga pole siin mingit pistmist.



Neo-italodisco ja nu-synthpop’i kriteeriumide järgimisel tuleb piire täpselt hoomata. Habraste piiritulpade kõikumapanek võib hõlpsalt sündipopist teha süldipopi. Camp on trump, aga Popidiot ei ole camp. Või siis on üks level kõrgemal sellest. Paralleele võib rahumeeli vedada nende ja varase OMD, Depeche Mode’i, New Orderi ning uuema Hot Chipiga.



«Antenna Of Love» on otsekohene ja enesekindel, ent samas mitte ülbe. Pole tõepoolest ammu kuulnud nii täiuslikult säravat popmuusikasaavutust. Albumit, kus kõik on detailselt paigas, nõnda et pole vähimatki tarvidust midagi lisada ega eemaldada.



Hinne: *****
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles