Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

«Tere! Head teatripäeva!» Rakveres jagati auhindu mulluste teatriteenete eest

Kujud Rakvere teatri esiselt – Kadu ja Viku. FOTO: Liis Treimann

Just selline heatujuline tervitus kõlas eile Rakvere teatris toimunud teatri 2009. aasta auhindade jagamise gala eel kõige sagedamini. Ja kuigi teatrit peetakse tihti (vahest õigustatultki) pesuehtsaks intriigidepesaks, nägid teatriinimesed seekord üksteises eranditult vaid kolleegi, mitte konkurenti.


Pidu peeti Rakvere teatri kõigis soppides, kui ehk vaid välja arvata maja kontoripool. Juba õuel tervitas tulijaid isuäratavalt aurav supikatel, sees aga tegutsesid maskides tegelased, ühel hullumeelsem kostüüm üll kui teisel.

Karm tööaeg

Delikatesside asemel pakuti juurvilja-hakklihasuppi ning õhkkond oli boheemlik ja vaba nagu teatripidudel ikka. Polnud suurt vahet, ilmusid sa sinna frakis, õhtukleidis või loomingulises kampsunis.

Õhtu lavastaja Jaanika Juhanson oli kavandanud nii, et kõik end hästi tundsid. Enesest mõista ei saanud aga kohal olla kõik nominendid ja potentsiaalsed pidulised – reede õhtu on teadupärast teatriinimestele karm tööaeg.

Kahtlemata oli õhtu suureks üllatajaks Theatrum – loominguline mõttekaaslaste kooslus, mis juba viisteist aastat tegutsenud, kuid millest suurem avalik tunnustus teadmata põhjusel mööda läinud.

Pidu hommikuni

Kahtlemata üllatas aga koosolijaid enim perekond Petersoni – isa Lembitu, poja Mariuse ning tütarde Maria ja Laura – triumf, mille kohta Maria Peterson tagasihoidlikult möönis, et ega nemad ise endile ju auhindu välja pannud.

«Mind valdavad väga erilised tunded,» tunnistas Lembit Peterson. «Ma ei arvanud, et meile nii palju preemiaid tuleb, sest juba nominendiks olemine on suur au. Eriti hea meel on, et Laura ja Maria said preemia koos, partnerluse eest. Sest nii ju alati ongi: rollid sünnivad koos. Ja et Marius – iga tema rolli taga on pikk tee. Tõsiselt hea meel on mul aga selle üle, et keset kõike seda kirevust jõuavad väärtused, mida Theatrum väärtustab, natukenegi vaatajateni.»

Pidu Rakveres kestis, nagu öeldakse, varaste hommikutundideni. Ja uskuge – teatrirahvas pidutseda juba oskab...

Arvamused

Lembit Peterson
lavastaja auhind «Maarja kuulutamine» ja «Linn» (Theatrum)

Auhinna tähendust on raske hinnata ja seda on täna nii palju olnud, et pean seda hakkama tagantjärele analüüsima. Kuid tunnustuse peamine tähendus on see, et töö, mida teed, on inimestele vajalik. Teiseks ei arva ma, et oleks kuidagi võimalik kunsti väärtust mõõta, ehkki tajun otsustajate suurt vastutust, tehes valikuid. Minu puhul jõudis see, mida teen, hetkeks vee alt välja, aga eks ta läheb sinna mõne aja pärast tagasi. Kui töötada nii, et keegi ei märka, nõuab see erilist vaprust. Nüüd on mõnevõrra lihtsam edasi minna.

Maria Peterson
naisnäitleja auhind Violaine osatäitja, «Maarja kuulutamine» (Theatrum)

Ma õe Laura eest ei oska midagi öelda, kuid... Ma ei tea, ma pole preemiamaailmaga seni tuttav olnud. Ma pole kunagi selle peale mõelnud, et võiksin kunagi mingi auhinna saada. Tõtt-öelda oli see väga positiivne üllatus. Ja võin nentida, et oma tööd pole ma auhinna saamise nimel küll kunagi teinud. Kindlasti olen tänu võlgu oma isale – lavastajale ja õpetajale.

Marius Peterson
meesnäitleja auhind Sergei Basini osatäitja, «Linn» (Theatrum)

Mul on ülihea meel, et Theatrumit sellises kontekstis märgati. Saab ju meie teater tänavu 15-aastaseks. Kui me omal ajal näitekooli lõpetanuna ja oma õpetajatest julgustatuna selle asutasime, oli meie tingimuseks, et kõik, mis lavale tuleb, on meie ühine soov. Et teeme seda konsensuse põhimõttel. Alati pole see olnud lihtne. Žürii otsus teeb rõõmu ja annab julgust teha seda, mida süda õigeks peab.

Ene-Liis Semper
parima lavastuse auhind Rockooperi «Ruja» kunstnik (Vanemuine)

Auhinda saada on alati tore. Tore, kui inimestel hästi läheb, kui miski hästi välja tuleb. Meeskonnatöö on oluline, ja meie Tiit Ojasooga olemegi seda. Pluss kõik ülejäänud, kes juurde tulid – trupp, bänd ja Vanemuise tehniline pool. Sõbrad, ja see on väga oluline. Ütleksin, et tegu oli väga rõõmsa üllatusega.

Kommentaar

Ott Karulin
žürii liige

Eripalgelisus on iga žürii tugevus ja nuhtlus: kellegi isiklikud maitse-eelistused ei pääse põhjendamatult esile, kuid tulemusteni jõudmine võtab aega. Sel aastal oli üksmeelne vaid otsus anda lavastaja aastaauhind Lembit Petersonile, kes tõi lavale kaks väga erinevat, kuid ühtemoodi läbimõeldud lavastust.

Paul Claudeli 1910. aastal kirjutatud «Maarja kuulutamise» tegevus toimub keskaegsel Prantsusmaal ning tegeleb pühaduse teemaga. Peterson pole teinud mingeid järeleandmisi nüüdisaja ootustele aja ja kärbete osas, liikudes rahulikult lugu mööda edasi, peatudes iga sõna juures mõtiskluseks, et näidendi ükski tähenduskurd tähelepanuta ei jääks.

See on ka näitlejatele väljakutseks ja võimaluseks, mille nii Laura kui ka Maria Peterson ära kasutasid. Naisnäitleja peaosa aastapreemia ei läinud jagamisele mitte tugevate kandidaatide puudumise, vaid võimatuse pärast üht teisele eelistada, ignoreerida kahe õe partnerlusest sündivate teatrihetkede maagilisust.

Lembit Petersoni teine lavastus, Jevgeni Griškovetsi «Linn» on justkui Claudeli vastand: tänapäevane, vaimukas, peategelasega, kes pigem ärritab kui õnnistab. Marius Petersoni mängitud 40. eluaastatele lähenev mees ajab oma egoistliku kriisiga korraga naerma ja vihale, kohati kaasagi tundma. Selle eest meesnäitleja peaosa aastapreemia.

Mis seal salata, just meeste rollide üle oli arutelu kõige elavam ning pani igatsema mingi puhta valemi järele. Aga kes suudaks mõelda välja valemi, mis võtaks arvesse näitleja isiklikku arengut, ühe või teise rolli mängimise traditsiooni, ajakajalisust, üllatuslikkust ja veel kümneid mõjutavaid tegureid?

Los Angeleses jagatakse praegu punkte maailma parimatele iluuisutajatele. Sel alal on suurema objektiivsuse saavutamiseks mindud iga elemendi eraldi hindamise teed, mis on toonud kaasa tehnilise soorituse osatähtsuse kasvu ning ilu osa taandumise.

Teatris päris nii ei saa. Teatriliidu juhatus on senini suutnud panna kokku žüriisid, mille liikmete subjektiivsuse summa (või suurim ühisosa, kuidas soovite) on objektiivsele hinnangule nii lähedal, kui kunsti puhul üldse võimalik.

Sestap lähebki meeskõrvalosa aastaauhind Rain Simmulile, kes oskas kõigile teada «Romeost ja Juliast» leida võimaluse mängida meeldejäävaks sinjoor Capuletti, kes tavaliselt jäänud statistiks noorte armastusloole.

Nii pole ka üllatus, et eelmise aasta naispeaosa laureaat Piret Laurimaa viib selgi aastal preemia koju: topeltroll «Rock’n’rollis» on veenev tõestus, et ta on loomingulises kõrgvormis, kui jätkata spordiparalleelidega.

Liisi Eelmaa ekspressionismist ammutatud kujundus lavastusele «Mis juhtus pärast seda, kui Nora oma mehe maha oli jätnud ehk Ühiskondade toed» on aga isikupärane ja julge samm oma ala tippude hulka.

Ning eripreemia Ain Saviaugule harrastajate ja elukutseliste ühendamise eest lavastuses «Rasputin» näitab laiemat suundumust, muutust teatrist mõtlemises. Selline on objektiivsus sel aastal.

Teatri aastaauhindade laureaadid 2009

Parima lavastuse auhind

Eesti Teatriliit seab alates 2009. aastast sisse aasta parima lavastuse auhinna. Auhind määratakse ühele eelmise kalendriaasta jooksul Eestis esietendunud lavastusele. Auhind hindab lavastust kui erinevate autoripositsioonide koostoimel sündinud tervikut.

• «Ruja». Libreto Tiit Ojasoo (NO99), Ene-Liis Semper (NO99), lavastaja Tiit Ojasoo, muusikajuht Erki Pehk (RO Estonia), kunstnik Ene-Liis Semper, valguskunstnik Palle Palme (Rootsi), koreograaf Marika Aidla, kontsertmeistrid Ele Sonn, Irina Oja, koormeister Piret Talts, koori kontsertmeister Marika Mägi, Tartu Noortekoori kontsertmeistrid Kadri Leppoja, Riho Leppoja. Teater Vanemuine.

Lavastaja auhind
• Lembit Peterson – «Maarja kuulutamine» ja «Linn». (Theatrum).

Naisnäitleja auhind
• Maria Peterson ja Laura Peterson – partnerluse eest Mara ja Violaine osatäitmistes lavastuses «Maarja kuulutamine». (Theatrum).

Meesnäitleja auhind
• Marius Peterson – Sergei Basin lavastuses «Linn». (Theatrum).

Naiskõrvalosa auhind
• Piret Laurimaa – Eleonore ja Esme (vanem) lavastuses «Rock’n’roll». (Endla).

Meeskõrvalosa auhind
• Rain Simmul – sinjoor Capuletti lavastuses «Romeo ja Julia». (Emajõe Suveteater).

Kunstniku auhind

• Liisi Eelmaa – lavastuse «Mis juhtus pärast seda, kui Nora oma mehe maha oli jätnud ehk Ühiskondade toed» kujunduse eest Von Krahli teatris.

Žürii eriauhind
• Ain Saviauk – elukutseliste ja harrastusnäitlejate tulemusliku ühtesulatamise eest lavastuses «Rasputin» Põltsamaa teatris Ellunäod.

Reet Neimari nimeline kriitikaauhind
Alates 2009. aastast Eesti Teatriliidu poolt väljaantav ja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali rahastatav iga-aastane teatriauhind.
• Valle-Sten Maiste – artikkel «Mõtlema panev natsionalism» ajakirjas Teater.Muusika.Kino nr 2, 2008.

Muusikalavastuste auhind
• Lavastuse «Eesti meeste laulud» esituskoosseis pöörase mängulisuse ja hõrgu musitseerimise eest. Von Krahli Teater ja Nargen Opera.
• Arvo Volmer – rahvusooperi Estonia repertuaari laiendamise ning Richard Wagneri ooperi «Tristan ja Isolde» haarava muusikalise tõlgenduse eest.

Muusikalavastuste eriauhind
• Rockooperi «Ruja» loomingulisele kooslusele idee ja selle ajastutundliku teostuse eest. Stsenaristid, lavastaja, kunstnik – Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo.

Balletilavastuste auhind
• Eve Andre – Lumivalgeke, «Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi» ja Julia, «Romeo ja Julia». Rahvusooper Estonia.

Tantsulavastuste auhind

• «Faasid» – elava muusika ja koreograafia rikastav kahekõne, aktuaalse teema kunstiliselt veenev teostus ning järjepidevus oma stiili arendamisel ja järelkasvu koolitamisel. Fine5.
Algupärase dramaturgia auhind

Auhind vaadeldava aasta jooksul lavale jõudnud algupärase teatriteksti eest.
• Jaan Undusk «Boulgakoff» (lavastaja Margus Kasterpalu, esietendus 13. jaanuaril 2008 Eesti Draamateatris). Kõrge kirjakultuuriga näidend looja valikutest loomistungi, võimu ja vaikimise vahel.

Sõnalavastuste muusikalise kujunduse auhind
Antakse mõjuva ja lavastuse ideed oluliselt toetava sõnalavastuse (ka selleks puhuks kirjutatud originaalmuusika) muusikalise kujunduse eest.
• Chalice – parim originaalmuusika lavastusele «Perikles» (NO99).
• Marius Peterson – muusikaline kujundus lavastusele «Linn», «Metsik» ja «Maarja kuulutamine» (Theatrum).

Ants Lauteri nimeline auhind
Antakse kuni 10 aastat teatritööd teinud noorele näitlejale või lavastajale. Auhinna määramisel peetakse silmas kandidaadi erialast arengut.
• Tiina Tauraite ja Margus Prangel.

Priit Põldroosi nimeline auhind
Antakse teatrimõtte arendamise, pikaaegse teatriuurimusliku või teatripedagoogilise tegevuse eest.
• Lembit Peterson – viljakandva teatripedagoogilise töö eest Eesti Humanitaarinstituudis, Tallinna Ülikoolis ja Vanalinna hariduskolleegiumis ning teater-kooli Theatrum loomise eest.

Georg Otsa nimeline auhind
Kõrge vokaalse meisterlikkuse ühendamine näitlejatööga ooperi- ja operetilaval ning viljakas kontserttegevus. Preemiat määrates hinnatakse pikaajalisemat teatritööd.
• Mart Madiste.

Otto Hermanni nimeline auhind
Esimese kutselise teatri sümfooniaorkestri (1906) asutaja nimeline auhind, mis antakse pikaajalise kõrgetasemelise ja pühendunud töö eest teatri orkestris. Asutatud Teatriliidu juhatuse otsusega 2008. aastal.
• Sigrid Orusaar – flöödimängija. Alates 1962. aastast rahvusooperi Estonia orkestrant.

Rahel Olbrei nimeline auhind
Auhind antakse professionaalse balletikunstiga tegelevale tantsijale, lavastaja/koreograafile, repetiitorile ja pedagoogile pikemaajaliste väljapaistvate tulemuste eest balletilaval. Asutatud Teatriliidu juhatuse otsusega 2008. aastal.
• Tiit Härm – briljantse tehnikaga, jõuline, tundlik ja karismaatiline eesti balleti esitantsija.

Natalie Mei nimeline auhind
Antakse muusikalavastuse – ooper, operett, muusikal, muusikalised projektid – kõrgetasemelise lava- ja kostüümikujunduse esiletõstmiseks. Hindamisel rõhutatakse ajaloolise muusikateatri suurejooneliste traditsioonide pieteeditundelist sidumisoskust kaasaegse esteetika ja teatritehnikaga.
• Ene-Liis Semper – erinevate lavakujunduslike võtete õnnestunud kasutamine ja detailideni ajastutruu terviku loomine lavastuses «Ruja» (Vanemuine).

Salme Reegi nimeline auhind
Lastelavastuste auhind, mille võib saada kunstiliselt silmapaistva ja lastepärase töö eest nii lavastaja, näitleja, kunstnik kui ka iga teine lavastuse osaline.
• Jevgeni Ibragimov – missioonitundlikult ja jõuliselt kehtestatud kõrgetasemeline nukuteatrispetsiifika ammu selle järele janunenud Eesti Nuku- ja Noorsooteatris, mis avaldus lavastustes «Oskar ja Roosa Daam», «Kuldvõtmeke» ja «Mängurid».

Aleksander Kurtna nimeline auhind
Antakse näidendite tõlgete eest, millest vähemalt üks on lavastatud vaadeldaval hooajal. Auhinna saajalt eeldatakse pikaajalist draamatekstide tõlkimist.
• Margus Alver – põhjalikult kommenteeritud näidenditõlgete eest paljudest keeltest ja olulise panuse eest eesti teatri võõrkeelse repertuaari kujundamisse.

Karl Adra nimeline auhind
Antakse draamanäitlejale, kelle korrektne eesti keel, kõnekultuur ja sõnumi selgus kõige paremini publikuni jõuab.
• Toomas Suuman.

Kristallkingakese auhind
Antakse noorele teatriinimesele esimeste märkimisväärsete lavatööde eest.
• Sten Karpov ja Uku Uusberg.

Tagasi üles
Back