Pullerits versus Pullerits

Nii palju Pulleritse! Ajakirjanik Priit Pullerits (paremal) uurib nukuteatri proovisaalis peeglitest, kas näitleja Taavi Tõnisson annab ikka õige ja usutava Pulleritsu mõõdu välja. Muide, see pilt ei ole montaaž, ausõna! Foto: Toomas Huik

Mida teie teeksite, kui ühtäkki juhtub, et teie nimega tegelane on sattunud teleekraanile ja ta on teiega liiga sarnane? Selgus tuleb majja luua, ja avalikult!
 

Nukuteatri näitleja Taavi Tõnisson, kes mängib «Kelgukoertes» vanem­uurija Pulleritsu, tunnistab, et ootas juba paar nädalat tagasi minu, Pulleritsu-nimelise ajakirjaniku kõnet. Järelikult pidi ta olema aegsasti valmis selleks, et satub oma teletegelase tõttu ühel halval päeval päriselus ülekuulatava rolli.

Taavi, kas mäletad, mis mõtted tekkisid, kui «Kelgukoerte» tegijad sind vanemuurija Pulleritsuks palkasid?

Kui kuulsin, et mulle pakutakse Pulleritsu osa, oli see kergendus.

Miks?

Sest ma poleks tahtnud mängida Posti ja Kõstat. Ja sellepärast ka, et kui kuulsin, milline tegelane Pullerits peaks olema, tundus see mulle sobiv. Kõrsi oleks mul oluliselt raskem mängida.

Kui said teada, et su tegelaskuju nimeks on Pullerits, kas mõtlesid ka, et miks just Pullerits?

Mõtlesin küll. Saan aru, et [produtsent Toomas] Kirsil polnud Pulleritsu nime valik päris juhuslik. Ta ütles, et sel nimel on talle teatud tähendus.

Huvitav, milline?

Ma päris täpselt ei teagi. Aga mulle see nimi meeldib.

Mis meeldib?

Pullerits – see kõlab nii kenasti! Sellesse nimesse on sisse kodeeritud ... elegantsus on vale sõna, aga ... hoitud sirgjoonelisus ... härrasmehelikkus. Kui ta oleks olnud, no näiteks ...

... näiteks Savi?

Savi või Liiv või Raud ... kuigi Raud on ka väga ilus nimi! Igatahes Pulleritsu nimes on midagi, ja minus tekitas see enesekindluse. Nüüd seon selle nime ka sinuga.

Nii et annad endale aru, et Pulleritsud on päriselt olemas?

Kui [seriaali tegemise] alguses keegi ütles nime Pullerits, siis loomulikult tuli kohe pähe Priit Pullerits. Kui palju neid Pulleritse ikka on?! No neid ilmselt on, aga mitte ülemäära palju.

Tervelt 98! Kas ise tead mõnda Pulleritsu?

Ei tea.

Kui suve lõpus tuli teade, et «Kelgukoerte» uus tegelane on Pullerits, tekkis mul mure, et äkki ta on jobu või luuser või mingi nõmeda kiiksuga. Mu vennatütar, varateismeline, pelgas, et ei saa selle teate peale öö otsa magada. Kas tunned minu ja teiste Pulleritsude ees vastutust ka, mismoodi sinu Pullerits käitub ja milline ta on?

(Ohkab ja mõtleb.) See on päris karm küsimus. Minu ülesanne on ju mängida erinevaid rolle, ja mida imelikum ja veidram, suuremate pahede ja kiiksudega see on, seda huvitavam. Kui Pullerits oleks olnud stsenaariumi järgi hoopis teistsugune tegelane, siis ma ei ütle, et oleksin sellest tööst ära öelnud.

Aga kui uurija Pullerits oleks vastik, paljude puudustega, jäle, ja me istume siin vastastikku – mida ütleksid?

Ütleksin, et need omadused pole sinuga seotud.

Jah, see on juriidiliselt korrektne, aga katsu seda seletada vaatajaile, kes näevad ekraanil vastikut Pulleritsu ja võivad tema põhjal minu ja teiste Pulleritsude kohta järeldusi langetada!

Sel juhul peaks iga vähegi negatiivse tegelase nimi teles või kinos olema Mister X, et mitte kedagi solvata. Aga võib-olla, jah, ei oleks sel juhul mul siin lihtne istuda ja rääkida ...

Kui nägin sarja esimese osa ära, hingasin kergendatult, sest Pullerits on täiesti normaalne vend. Kuidas ta sulle endale meeldib?

Mulle meeldib väga. Ta on palju vaoshoitum kui mina, suudab ennast rohkem kontrollida. Ta on äärmiselt tähelepanelik ega lase end töös oma tunnetest kuigi palju mõjutada. Ta on professionaalsem kui mina, väga hea inimeste tundja, väga hea taktik.

Naistega tal väga hästi ei lähe. Kui on vaja mõnda naist üle kuulata, siis see on professionaalne tasand, aga kui on vaja naisega kohvikusse minna, siis see on talle oluliselt keerulisem – ta väga tahab, aga ta on hea lastetoaga, mis tähendab, et naistega tuleb käituda teatud viisil, nendest tuleb lugu pidada, neid tuleb hoida.

Ta ei taha, et naistel jääks selline tunne, et neid ära kasutatakse.

Uurija Pulleritsu ametlikust iseloomustusest loen, et ta on kohusetundlik ja täpne, tema peale võib kindel olla, ta tuleb esimesena tööle ja lahkub viimasena, ta teab ja järgib reegleid, on pedant, väliselt tasakaalukas, hingelt kerge romantik. Paistab, et 80–90 protsenti on minu pealt maha pandud. Ütle ausalt, kas sa jälgid mind!

Täitsa ausalt tunnistan, et ei. Ei! Loen viimasel ajal häbematult vähe lehti, kuigi tõsi on see, et kui on mõni sinu artikkel, siis ei jäta seda vahele ega keera kohe edasi.

Aitäh!

Pedantne ei ole õige sõna minu Pulleritsu ega sinu puhul. See tähendab midagi kuiva, ainult reeglitele alluvat, aga ajakirjandus on ju ka suur looming. Võib-olla oleks
õigem sõna korraarmastus, ja Pullerits armastab korda. Ta usub, et on teatud asjad, mida tuleb teha kindlas järjekorras. See on süsteemsus, mis ei tähenda, et mu Pullerits pole võimeline improviseerima.

Ja eetika on ka see, mis käib Pulleritsu juurde, ja taktitunne.

Minu arvates võiksid sa oma Pulleritsule veidi vinti peal keerata. Praegu on ta liiga tubli ja korralik, mis on küll voorus, aga teleekraanil igavavõitu.

Olen sellega nõus. Aga me alles tutvume teineteisega. Usun, et televaatajad ei pea pettuma, uurija Pullerits ka järjest avaneb.

Su enda pärisnimi pole samuti tavaline, on ju riigivanem Tõnisson ja «Kevade» Tõnisson. On sul nimekaimudega probleeme olnud?

Ikka aeg-ajalt küsitakse, kas mina selle parve põhja lasin. Ja inimesed küsivad ka, kas olen Jaan Tõnissoniga sugulane. Nii väga kui ma tahaks öelda, et riigivanem Tõnisson oli mu esiisa ja sugulane, siis need sidemed ei ole tõestatud. Mu vanavanaisa oli, muide, ka Jaan Tõnisson. Tegelikult on meie sugupuus palju auväärseid eelkäijaid, näiteks helilooja Mart Saar, Anton Hansen Tammsaare.

Ärme selle teemaga edasi lähe, muidu saab Tõnisson väga palju veelgi kuulsamaks kui Pullerits!

Produtsent Kirss ütles, et uus vaatajate põlvkond vajab uusi kangelasi, ja et neiks võiks saada Kõrs ja Pullerits. Kui nii läheb, võib juhtuda, et äkki ei lähe sa ajalukku ainult Tõnissonina, vaid ka Pulleritsuna. Mida kostad?

Ma ei muretse selle pärast. Me ei tee «Vapraid ja ilusaid» ja ma ei ole Rick Forrester. Isegi väga-väga vastupidavad sarjad Eestis, peale «Õnne 13», ei jookse 20 aastat. Ja üldse, ma ei ole selle peale mõelnud!

Äkki on viimane aeg mõelda?

Inimeste mälu on ühest küljest pikk ja teisest küljest äärmiselt lühike. Uurija Pullerits ei ole minu põhitöö, ja see ei ole ka minu ainuke töö (vt kõrvaltükk).

Aga see on kõige nähtavam töö!

Kindlasti on, ja kui inimesed peavad mind Pulleritsuks, siis pidagu. Mul ei ole selle vastu midagi. Ma loodan, et ma ei tee midagi sellist, et mul oleks häbi olla Pullerits.

Ma loodan samuti.