Seadusmuudatus annab museaalide ostueesõiguse riigile

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Teder
Copy
Tartumaa muuseum lõpetab 31. jaanuarist 2013 tegevuse. Pildil muuseumi direktor Kadri Kivari muuseumi uksel.
Tartumaa muuseum lõpetab 31. jaanuarist 2013 tegevuse. Pildil muuseumi direktor Kadri Kivari muuseumi uksel. Foto: Margus Ansu

Kultuuriministeerium saatis justiitsministeeriumisse kooskõlastamisele uue muuseumiseaduse eelnõu, mis annab muuseumi tegevuse lõpetamisel võõrandatavate museaalide ostueesõiguse riigil.

Juhul, kui muuseumi omanik soovib muuseumi tegevuse lõpetamise käigus museaale tasuta võõrandada, siis ka seda on võimalik teha esmajärjekorras ainult riigile. Sätte eesmärk on ühelt poolt soov jätta eriti väärtuslik kultuuripärand avalikku kasutusse ning teisalt takistada muuseumide omanike võimalikku omakasupüüdlikku tegevust.

Muuseumiseaduse eelnõule esitatud ettepanekud töötati koos muuseumide esindajatega põhjalikult läbi. Elavat arutelu tekitas museaalide raamatupidamises põhivarana arvele võtmise küsimus. «Muuseumid ja ministeerium on seisukohal, et museaalid ei ole finantsvara selle tavatähenduses, vaid moodustavad täiesti eraldiseisva kategooria – otseselt nende kaudu täidab muuseum oma ülesannet kultuurivarade hooldajana ja vahendajana, seega museaale ei peaks kajastama raamatupidamises,» märkis Reismaa.

Reismaa lisas, et arutelu käigus tehti muu hulgas ettepanek kaaluda «keskmuuseumi» mõiste eelnõust väljajätmist. Põhjendusena toodi asjaolu, et praegused keskmuuseumid ei erine oma tegevuses millegi poolest muudest riigimuuseumidest. Keskmuuseum on kehtivas seaduses ja oli uue seaduse algses eelnõus defineeritud terviklike kogude ja teiste muuseumide juhendamise kaudu, kuid sama võib öelda ka muude riigimuuseumide kohta.

Arutelu tulemusena täpsustati ka mitmeid mõisteid. Näiteks täiendati museaali definitsiooni viitega rahvusvahelistele dokumenteerimisstandarditele, kuna korrektne ja põhjalik muuseumikogu dokumenteerimine on aluseks muuseumi muude ülesannete täitmisele.

Oluliselt täpsustati munitsipaalmuuseumile, avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumile ja eramuuseumile tegevustoetuse määramisega seonduvat, et võimaldada kõigile võrdne ligipääs riigieelarve toetusele ning tagada riigieelarve vahendite kasutamise läbipaistvus.

Seadusemuudatuste eesmärk on korrastada Eesti muuseumimaastikku tervikuna, tõsta mõtestatud kogumisotsuste abil muuseumikogude kvaliteeti, parandada kultuuripärandi kättesaadavust ning avardada selle kasutusvõimalusi.

Tagasi üles