Iga tooli jaoks on kuskil osakond

Nimistus on vaimse kultuuripärandina ära märgitud ka kiiktoolis kiikumine Hiiumaal.

FOTO: Helgi Põllo / Hiiumaa Muuseum

Kultuuriministeeriumi haldusalas tegutseval rahvakultuuri keskusel on vaimse kultuuripärandi osakond. Postimeest hakkas huvitama, mida on teinud nüüdseks vähemalt viis aastat tegutsenud osakond vaimse kultuuripärandi ja eesti kultuuri heaks laiemalt.

Osakonna täpset loomisaega ei osanud Postimehele eile öelda ei rahvakultuuri keskuse juht ega osakonna töötaja. Kindel on see, et osakond tegutses juba 2008. aastal, sest siis asus osakonnas tööle vaimse pärandi spetsialist Kristiina Porila. Lisaks Porilale on osakonnas veel üks vaimse pärandi spetsialist.

Kahe spetsialisti ülesandeks on kodulehe andmetel hallata Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut ning järgida ja tutvustada UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni põhimõtteid.

Mida on siis tehtud? Osakonna kaks töötajat on korraldanud koolitusi, selgub kodulehelt. Kirjas on info kahe koolituse kohta – et 2010. aastal septembris toimus Tallinnas rahvakultuuri keskuse ja UNESCO koostöös koolitusseminar ja et tänavu 23. ja 24. oktoobril on koolitus «Kirev, põnev ja elav vaimne kultuuripärand». Lehekülge ennast on viimati uuendatud 21. juunil. Tõsi, hiljem selgub, et lisaks kodulehel reklaamitavale on tänavu toimunud veel paar koolitust.

Peale selle on osakond andnud välja portsu infovihikuid pealkirjadega «Vaimne kultuuripärand Eestis», «Mis on vaimne kultuuripärand?», «Vaimse kultuuripärandi valdkonnad» ja nii edasi. Vihikutes on lisaks paljudele fotodele ka hulk üldist juttu.

Ent osakonna tähtsaimaks tegevuseks on vaimse kultuuripärandi nimistu loomine ja haldamine. Nimistu on tõepoolest internetis igaühele kättesaadav. Klikkisin läbi kõik nimistus leiduvad kirjed ja sain kokku ligi 30 lugu. Nimistu ise tekkis 2010. aasta lõpus, mõni aasta pärast osakonna loomist.

Koolilapse kodutöö

Vestlesin ühe Eesti mäluasutuse keskastme juhiga, kes polnud vaimse kultuuripärandi osakonnast ja nimistu koostamisest varem midagi kuulnud. Palusin tal visata pilgu nimistule ja sain üsna kriitilise hinnangu, mille andja soovis mõistagi jääda anonüümseks.

«Sisu selles nimistus praegu küll palju pole,» nentis allikas. Tema sõnul tundub vaimse kultuuripärandi nimistu taas kord ühe asjana iseeneses, mida Eestis luuakse. «Selle asja mõte jääb mulle natuke arusaamatuks,» lisas ta. «Pealekauba tundub see dubleerivat kõike seda, mis on juba Eesti Rahva Muuseumi missioon. Milleks meile eraldi mingi vaimse pärandi portaal, kui meil on võimalik saada oluliselt rohkem ja adekvaatsemat infot ERMi kogudest?»

Allika hinnangul meenutab nimistus leiduv kohati koolilapse kodust tööd.

Tagasi üles