Loomeinimesed: uued kultuuritegijad vajavad tugirahastut

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Berit-Helena Lamp
Copy
Soditud rahatäht
Soditud rahatäht Foto: Internet

Eesti kultuuritegelased pakuvad, et sarnaselt ettevõtluse asutamise toetusega võiks ka kultuuritegijatele olemas olla alustamise tugirahastu.


Teater NO99 tegevjuhi Kaarel Oja sõnul on Eesti kultuuripoliitika suur probleem, et väga raske on uutel kultuuritegijatel turule tulla. «Väga raske on kultuurivaldkonnas - ja eriti meil siin Eestis kus turg on väga väike - turule tulla ilma riikliku toetuseta. Ja see on see koht, kus meie kultuuripoliitika jookseb nii-öelda umbe,» ütles Oja. Tema arvates saab suuremad kultuuriobjektide ehitused edasi lükata, sest kuigi ehitushinnad on madalad, on raha väga kallis.

Akadeemia Nord professor Raivo Palmaru, kes on olnud ka kultuuriministri ametis, ütles, et Eestis täna toimuv ei ole lihtsalt majanduskriis vaid kultuurikriis. «Eestiga ei tohi käituda nagu haigega, et gangreeni korral raiume jalga järjest lühemaks ja lõpuks võtame ka käed,» rääkis Palmaru. Ta soovitab kultuurivaldkonnas tegevuse ja süsteemi viia vastavusse keskkonnaga, nii nagu seda teevad ettevõtted, kui majanduskeskkond muutub.

Laupäeval saavad NO99 tegevjuht Kaarel Oja, Akadeemia Nord professor Raivo Palmaru ning metseen Urmas Sõõrumaa sõna Raadio 2 saates «Ülekuulamine», milles tuleb juttu kultuuripoliitikast. Kuiv rahakraan paneb küsima, kuidas peaks rahastama kultuuri ning kas vaene aeg sunnib muutma riigi kultuuripoliitika aluseid.

Märksõnad

Tagasi üles