Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/23/6104787t1he9a3.jpg)
/nginx/o/2012/11/07/1418668t1hed45.jpg)
Kõigepealt tänavustest arvudest. 270 pikka filmi, koos lühikestega üle 600. Esindatud on 66 riiki, filmikunsti mõttes kõige eksootilisematena Saudi Araabia ja Katar. Seansse kokku umbes 700.
«Hea filmiaasta on olnud,» ütles eile PÖFFi juht Tiina Lokk. Ka programmi keskmine tase on tema sõnul selle tõttu tugevam kui varasematel aastatel. Üllatanud on just väikeriigid, näiteks Läti.
Sealt on kahes võistluskavas koguni kolm linateost, kuigi nende filmi olukord on veel hullem kui meil: raha liigub mitu korda vähem, filme tehakse vähem ja kinokülastuste hulk on koos Leeduga üks väiksemaid Euroopas, mullu näiteks 0,99 elaniku kohta (Eestis 1,84). Tänavu jäi ära ka nende enda PÖFF: üks Ida-Euroopa staažikamaid, Arsenalsi filmifestival, mis pidi toimuma juba 22. korda.
Eesti filmi esindavad Euraasia võistlusprogrammis «Seenelkäik» ja «Eestlanna Pariisis», Ain Mäeotsa «Deemonid» on aga valitud Tridensi Heeringa nime (peenemalt Tridens Herring) kandvasse võistlusprogrammi. Viimane on uus võistlus, mis keskendub Läänemerd ümbritsevate riikide režissööride esimestele ja teistele filmidele, asendades senist Balti riikide omavahelist pusimist.
Heeringat püüab 13 filmi, festivali peaauhinda – 10 000 eurot – koguni 20. Taas ei korraldata vaese mehe Cannes’i või Veneziat, eesmärk on välja tulla originaalse valikuga, mis oleks võimalikult värske ja annaks ülevaate Euroopa ja Aasia filmikunsti uuematest suundadest.
On ka väga tuntud nimesid: Michael Winterbottom, Ulrich Seidl, Kirill Serebrennikov, Francois Ozon või Margarethe von Trotta. Eks ole näha, kuhu paigutub lõpuks selles reas näiteks Toomas Hussar. Aimu sellest võiks anda juba traditsiooniline viieliikmelise Postimehe žürii edetabel, mis ilmub jooksvalt lehes kogu festivali ajal.
Tähelepanu: Kreeka
PÖFFi avafilmiks on prantslase Leos Caraxi «Holy Motors» ehk «Pühad mootorid» – tänavu tulisemaid vaidlusi tekitanud filme üldse, milles «Püha Tõnu kiusamisest» tuttav Denis Lavant mängib 11 rolli.
Kes tahab kursis olla tänavuse filmiaasta ehk kõige olulisema saagiga, peaks tähelepanelikult uurima programme «Screen Internationali kriitikute valik» ja «16 valitud teost». Just neis linastuvad suurtel festivalidel tunnustatud linateosed. Mitteingliskeelse filmi Oscarile kandideerivaid linateoseid on PÖFFi kavas 22, kavas on ka kõik Euroopa Filmiakadeemia aasta parima filmi tiitlile pretendeerivad teosed, v.a «1+1», mis linastub praegu siinses kinolevis.
Elutööpreemia pälvib postuumselt kreeka režissöör Theo Angelopoulos, Kreeka on ka tänavu festivali fookuses. 23. novembril toimub Estonia kontserdisaalis veel kreeka filmimuusika kontsert, mis on pühendatud Angelopoulosele ja kus kõlab nimeka helilooja, paljudele režissööri filmidele muusika kirjutanud Eleni Karaindrou looming. Viimane on huvilistele tuttav ka plaadifirma ECM vahendusel. Tallinna Kammerorkestrit juhatab Tõnu Kaljuste, klaveri taha istub helilooja isiklikult.
Karaindrou on ka üks tuntumaid PÖFFi külalisi, sest väga kõlava nimega lavastajaid või superstaaridest näitlejaid pole Tallinna oodata, küll aga nimekaid produtsente, festivalijuhte ja teisi filmindustegelasi, kes osalevad filmitööstusele orienteeritud üritustel «Industry Days» ja «Baltic Event».
Hea ja halb uudis
Lõpuks nagu ikka üks hea ja üks halb uudis.
Hea on see, et Tallinn ja ka PÖFF on juurde saanud ühe tänapäevase, digitaalse projektoriga varustatud kinosaali, mis asub Balti filmi- ja meediakooli tuliuues, Tallinna Ülikooli Narva maantee kampuses asuvas õppehoones.
Halb on see, et digitaalne revolutsioon kaotab võimaluse näidata PÖFFi filme Tallinnast ja Tartust väljaspool. Lihtsalt pole, mille pealt näidata, kui tahta teha seda kvaliteetselt – filmiprojektor kaob kohe ajalukku. Tiina Lokk ütleb otse: «Mis järgmisel aastal saab, ei tea.»
Siin on riigile mõtlemiskoht. Jälle see regionaalpoliitika.
Tegelikult on üks halb uudis veel. Pilet maksab tänavu 6.50. Siiski, kui ostad mitu, saad juba alla, ja oluliselt.
PÖFFi maskott hunt ulub festivali avatuks järgmisel neljapäeval, juba esmaspäeval läheb aga lahti tudengi- ja lühifilmide festival «Sleepwalkers», millele kolmapäeval järgneb animafilmide festival «Animated Dreams» ja päev hiljem laste- ja noortefilmide festival «Just Film».
PÖFF
• 12.–28. november
• 10 linna, 28 kinosaali
• 270 pikka filmi 66 riigist
• Neli võistlusprogrammi, sh Eesti ja Põhja-Ameerika, arvukalt eriprogramme
• 300 külalist
• Alafestivalid «Sleepwalkers», «Animated Dreams» ja «Just Film»
• Elutööauhind Theo Angelopoulos