Eesti arhitektuuripärand hävineb

Siseministeerium viiks Patarei merekindlusse meeleldi üle siseturvalisuse muuseumi, kui sinna loodaks veel mõni muuseum ja selle ülalpidamiskulud liiga suureks ei läheks. Foto: Liis Treimann

Muinsuskaitseameti peadirektori Kalev Uustalu sõnul võib avariilisus tähendada seda, et hoonel ei pruugi enam katust peal olla. «Hoone seinad lagunevad ning uste ja akende asemel võivad olla veel vaid avaused,» selgitas ta.

Selliste hoonete taastamine on veel võimalik, ehkki vajab palju raha ja suurt entusiasmi. «Need on pigem üksikud näited,» tunnistas Uustalu.

Halvas seisus hooneid ei ähvarda veel otseselt kokkukukkumine, küll aga võib katus juba läbi lasta ja maja ähvardavad hallitus ja seened. Avariilises ja halvas seisus hoonete hulk kasvab. «Kui võrdlesime 2007. aasta andmeid tänavustega, siis oli lisandunud paarkümmend avariilist hoonet,» rääkis ta.

Eraomanikele peaks oma ehitismälestiste eest hoolitsemisega andma eeskuju riik, aga tegelikkuses on riigil põhjust häbeneda. Muinsuskaitseameti värskete andmete järgi kuulub Eesti halvas seisus või avariilistest ehitismälestistest 135 riigile. Eraomanikele kuulub aga rohkem vara kui riigile ja sestap on neil 661 halvas seisus/avariilist ehitismälestist.

«Riik ja kohalikud omavalitsused ei paista võrdluses eraomanikega välja silmapaistvalt tubli ega silmapaistvalt halvana,» leidis Uustalu.

Sellal kui Eesti Kunstiakadeemia tahab ehitada endale Tallinna südalinna trendikat kuubikut, laseb riik laguneda Patarei vanglakompleksil. Haridusministeerium on öelnud varem otse välja, et Patarei restaureerimine ja ülalpidamine on liiga kulukas.

Uustalu kinnitusel on riigil küll kinnisvarastrateegia, aga selles peaks olema selgelt sõnastatud, mida ikkagi kavatseb riik teha oma kultuuriväärtuslike hoonetega.

Ta ütles, et muinsuskaitseametil oli omanike kultuuriväärtuslike objektide restaureerimise toetamiseks kõige rohkem raha 2008. aastal, ent viimased kolm aastat on summa jäänud samasuguseks: «Kui suudame aidata viiendikku küsijatest, siis on hästi.»

Valdavalt läheb raha katusetöödeks ehk katastroofi vältimiseks, tänavu andis amet raha 101 hoonele.

Muinsuskaitsealused hooned lagunevad, aga samal ajal peaks võtma sellesama kaitse alla aina uusi hooneid.

Keskkonnaameti Viru regi­ooni kultuuripärandi spetsialisti Ave Pauluse sõnul on Eestis kaitse alla võetud mõisakompleksid, seevastu taluarhitektuuri näiteid on kaitstud väga vähe. Nii näiteks on juba kaks aastat taotletud Vihula vallas asuva Hansurahva talukompleksi kaitse alla võtmist.

«Katus sajab läbi ja selle talve järel on rehielamuga võib-olla juba ühel pool,» tõi ta näite. «See on unikaalne korstnaga rehielamu, mille ehitas oma talunikele n-ö hea mõisnik von Pahlen. Selle hoone kohta on juba 2010. aastast nii ekspertarvamus unikaalsuse kohta kui ka keskkonnaameti toetuskiri kaitse alla võtmiseks.»

Ka omanik on huvitatud, et kompleks võetaks kaitse alla. Sel sügisel saatis ta ametisse uue kirja ja küsis, kaugel asjaajamine on, aga vastust pole tulnud.

Pauluse silmad hiilgavad vaimustusest, kui ta räägib veel nii mõnestki unikaalsest hoonest, mis võibki minna eesti kultuurile kaotsi. Iseasi, mida annab kaitse alla võtmine, kui kaitsmisest ei pruugi olla mingit tolku.

Muinsuskaitse seltsi esimehe ja muinsuskaitseameti selle esimese peadirektorina üles ehitanud Jaan Tamme jutust tuleb paraku välja, et üheks muinsuskaitse kehva seisu põhjuseks võib olla ka muinsuskaitseameti ja selle nüüdse juhi Uustalu enda liigne leplikkus või loidus.

Sõltumatusse muinsuskaitsenõukogusse kuuluv Tamm ütles, et Eestis leidub ehitisi, mille kaitse alla võtmist on menetletud juba viis aastat. Tema hinnangul on Uustalu kultuuriministritele alates teda palganud Raivo Palmarust mugav peadirektor – ta ei võitle lõvina ameti eelarve eest, väldib konflikte ülemustega ega tekita samas neile ka mingeid probleeme.

Vanad muinsuskaitseaktivistid on aga murest murtud.

«Praegu lõpeb Eesti 20. sajandi arhitektuuri inventariseerimine, millega tegelesid Eesti helgemad pead,» lausus Tamm. «Inventari alusel peaks kirjutama raporteid, mille alusel tuleb võtta kaitse alla terve hulk objekte, aga tegelikkuses pole seda tööd kellelgi vaja.»

Sajad uued ehitismälestised tahavad kaitset, sellal kui suur hulk eelmisi taotlusi toppab juba aastaid muinsuskaitseametis. Kuue aasta eest võtsid muinsuskaitsjad käsile Saaremaa viimaste tuulikute inventariseerimise.

«Algul oli neid 30, eelmisel aastal taandus see hulk kuuele ja nüüd leiti, et neid ei võeta ka kaitse alla,» rääkis Tamm.

Uustalu sõnul ei pea aga paika väited, nagu poleks amet võtnud viimastel aastatel muinsuskaitse alla ühtki uut ehitist. «2007. aastast on tunnistatud mälestiseks umbes 120 objekti,» rääkis ta.

2007. aastal oli selliseid objekte 50, 2008. aastal 62, 2009. aastal üks, tunamullu seitse ja eelmisel aastal kolm kinnismälestist. Tänavu on see näitaja juba ümmargune null.

Uustalu sõnul menetleb amet umbes 90 kinnistu mälestiseks tunnistamist, aga seda ei saanud Postimees teada, kui kaua menetlemine juba käib. Muinsuskaitseameti peadirektor tunnistas siiski, et hoonete kaitse alla võtmise tempo on tõepoolest aeglustunud.

«Pöörame nüüd väga suurt tähelepanu inimestele, kelle omandis on need objektid,» põhjendas ta. «Meie pühakirjaks on haldusmenetlusseadustik, mille kümmekond paragrahvi kirjeldavad, kuidas täpselt seda asja teha.»

Kas valitsuselt on tulnud korraldus piirata kinnistute kaitse alla võtmist, sest raha pole olemasolevategi jaoks?

Uustalu eitas seda. «Küll on olemas suundumus sellele, et kõik kultuuriväärtuslikud asjad ei peaks olema tunnistatud mälestiseks riigi poolt – need võiks olla ka kohaliku tasandi mälestised,» rääkis ta.

Kunstiajaloolase ja muinsussõbra Jüri Kuuskemaa sõnul ei pea muinsuskaitseamet otstarbekaks võtta kaitse alla uusi objekte, sest riik ei suuda praegu toime tulla olemasolevategagi.

«Riigi toetus muinsuskaitseametile pole kasvanud, vaid see on pigem kahanenud,» lausus ta. «Sisuliselt on amet vaesunud ning see väljendab riigi hoolimatust kultuuripärandi ja muinsuskaitse vastu. Riik on väga halb muinsuskaitsja.»

Mälestised

•    Eestis on 5254 ehitismälestist, neist 3610 hoonet.

•    3610 hoonest 16 protsenti on halvas seisukorras ja üheksa protsenti avariilises seisukorras.

•    Suurematest kaitsealustest hoonerühmadest on 29,8 protsenti mõisaansambli peahoonetest (81 peahoonet) halvas või avariilises seisus.

•    Kaitsealustest rehielamutest on 21,7 protsenti (viis rehielamut) halvas või avariilises seisus.

•    Kirikutest on 21,6 protsenti ehk 41 hoonet halvas või avariilises seisus.

•    Kaitsealustest kõrtsihoonetest on 24 protsenti ehk kuus rajatist halvas või avariilises seisus.

•    661 halvas või avariilises seisukorras mälestist kuulub eraomanikele.

•    135 halvas või avariilises seisus mälestist kuulub riigile ja 83 kohalikule omavalitsusele.

Allikas: muinsuskaitseamet, 2012. aasta andmed