Lätlased said ka endale Tammsaare

Indreku sõnaline roll oli väike, kuid mõjuv. Foto: Gunārs Janaitis

Karini ja Indreku lugu «Maa ja armastus» on küps meistritöö. Teatrilätlaste suus kõlas nähtu iseloomustamiseks vaid üks mõte – geniaalne.

Ja teinegi, üsna ootamatu ja üksmeelne tõdemus jäi Riiast kaasa: kirjanik Tammsaare ja Elmo Nüganeni instseneering ja lavastus räägivad Lätist, räägivad nende tänasest päevast.

Nägin Tallinna Linnateatri varianti viimati kaks aastat tagasi Vargamäel, raba veeres Tammsaare teatrimaratoni osana. Kui etendus hakkas hommiku poole ööd lõppema, tõusis päike. Linnud ei teinud inimeste tundepankrotist välja ja kuulutasid elu ülevust. Loodus, kogu maailm ärkas ja see ärkamine oli nii mõjus, et tegi inimeste maapealsed sekeldused naeruväärselt pisikeseks.

Riia lavastus oli teatrikunsti võimaluste demonstratsioon igatahes. Midagi totaalset uut selles ei olnud. See, kuidas lavastuslikud aktsendid klassikalisele teatrilavale, kus olemas pöördlava ja tõstukid, üle olid kantud, oli aga ülimeisterlik.

Täpne tundub lavastaja tegevust nimetada tõlkimiseks. Nüganen oli Riias tõlkija mitmel moel. Näiteks oli omamoodi üllatav tajuda me naaberrahva aeglasematki meelt kui meil. Oli hästi tunda ja näha, et meie näitlejad on oma mängus kirglikumad. Ometi on just lätlased need, kes meid «häätahtlikult» kuumadeks eesti poisteks pilkavad... Ehk oli üks mulje põhjusi seegi, et Läti Karin oli blond ja Tiina brünett, meil on vastupidi.

Eraldi tahaks kiita esietenduse publikut. See, kuidas inimesed laval mängitavale ülitähelepanelikult kaasa elasid, kuidas kuulasid, hinge kinni hoidsid ja naersid, oli tähelepanuväärne. Ka see jäi silma, et meie esietendustel on enam nooremat rahvast kui Läti rahvusteatris seekord. Valmiera teatri eesti juurtega näitleja Janus Johansonsi sõnul on Tammsaaret tema teada varem Lätis mängitud vaid ühel korral, kolmekümnendate aastate lõpus, kui Daile teatris tuli välja romaani «Tõde ja õigus» esimene osa.

Läti rahvusteatri repertuaaris on teinegi eesti autori näidendi lavastus, suve hakul esietendus sealses väikeses saalis Uku Uusbergi «Pea vahetus» («Galvas maina»). Esietendusel käinud Uusberg ütles siis muu hulgas: «Üks tõsiasi, mis näikse ikkagi tõsi olevat, et me siin maailmas tõepoolest väga ei erine, keel ja kasvukeskkond, jah, aga tuum on tuum. On konstant.»