Tallinna Linnateatri direktor Raivo Põldmaa (pildil), linnateatris esietendus «Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.» 12. märtsil 2006. On see mängukavas ka praegu?
«Karinit ja Indrekut» näeb jälle pooleteise aasta pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jah, ikka. See on meie teatri üks nendest lavastustest, mis on n-ö riiulil. Kuna meie Karin (Hele Kõrve – MM) ootab oma teist titte, siis ootame kõik koos, ja kui kõik läheb plaanipäraselt, siis jätkame pooleteise aasta pärast selle mängimist.
Mis teid Läti lavastuses üllatas?
Ma ei teadnud mitte midagi sellest, mis ees ootamas on. Üllatas see, et nägime küllalt sarnast lavastust meie Põrgulaval mängitavaga. See on Elmo puhul üsna tavatu. Ma näen esimest korda üldse seda, kuidas ta kopeerib oma varasemat tööd. Saan aru, et see oli lätlaste tellimus, et lavastus oleks sama instseneeringu ja sõnumiga.
Üllatas see, kuidas Elmo kasutab suurt lava. See puhtus, läbimõeldus on Elmole omane. Ma ei kadesta muidugi selle teatri lavamehi, kes peavad seda lava ehitama. Valgussillad olid ümber ehitatud betoontaladeks. Nagu ma aru sain, oli laval uhke pangasaal.
Elmo mainis, et sellel teatril ei ole peanäitejuhti?
Jah. Ma rääkisin direktoriga ja ta ütles, et nad on peanäitejuhita juba seitsmendat aastat. Ütles, et tal ei ole peanäitejuhti kusagilt võtta. Sellepärast teeb ta ka produtsenditööd, aga see koormus on suur ja üpris närvesööv. Repertuaariteatris peaks olema ikka mõlemad positsioonid täidetud.
Läti rahvusteater on ehk sisuliselt võrreldav meie Eesti Draamateatriga?
Ta kannab rahvusteatri nime. Küsisin direktori käest, kuidas piletite müük on läinud. Tema sõnul on Lätis nõnda, et kui esimene etendus on ära olnud ja jutud lähevad lahti, tõuseb kohe ka müük. Ta arvas, et nii paarkümmend etendust on mureta. Sealt edasi peab hakkama vaeva nägema.
Suur saal oli, nii et paarkümmend etendust on 20 korda 600 inimest – 12 000 vaatajat. Ka Tallinna Linnateatris on see tavapärane, et ühel lavastusel on 8000 – 10 000 vaatajat eluaja jooksul. Etendusi mängime me muidugi rohkem.
«Maa ja armastus» läti kirjapildis
Antons Hansens Tammsāre
«Zeme un mīlestība»
Režisors: Elmo Niganens
Scenogrāfs: Andris Freibergs
Kostīmu māksliniece: Kristīne Pasternaka
Muzikālais noformējums: Jāks Jirisons
Kārina Pāsa: Dita Lūriņa
Indreks Pāss: Uldis Anže
Vesirōss, Kārinas tēvs: Jānis Skanis
Zagļukalna Mari, Indreka māte: Līga Liepiņa
Tīna: Anete Saulīte
Kēgertals: Juris Lisners
Esietendus Läti rahvusteatris 25. oktoobril,
järgmised etendused 1., 4., 6., 9. ja 16. novembril
Vaata ka http://www.teatris.lv