Veidemann oli 1987. aastast kuni uue sajandi alguseni Oulus ilmuva ajalehe Kaleva kirjasaatja, 1990ndate teisel poolel juhatas ta Eesti-Soome Seltsi ning oli 2000. aasta suvel toimunud esimese Eesti-Soome ühislaulu- ja tantsupeo idee autor.
Ta on aastaid olnud lektoriks Eesti-Soome kultuurisilla ühe peamise keskuse Tuglas Seura loengusarjades. Viimati koostas ta koos Soome Kirjanduse Seltsi raamatukogunõuniku Henni Ilomäkiga Eesti Rahvusraamatukogus Soome Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud näituse «Seitse sammu Soome-Eesti kultuurisillal». 2008. aastal autasustas Soome riik Rein Veidemanni Soome Valge Roosi Rüütelkonna I järgu rüütliristiga.
Viro-Säätio sündis Suomalaisuuden Seuran (Soomluse Selts) algatusel 1980. aastate lõpus arendamaks Eesti ja Soome kultuuri- ja teadussuhteid. Eestvedajaks oli Helsingi Ülikooli rektor emeeritus ja Eesti TA välisliige, ajaloolane Päiviö Tommilla.
Fondi algkapitali kogusid Soome kooliõpilased taksvärkki-kampaania käigus, mis tähendab ühe päevapalga loovutamist heategevuseks. Taasiseseisvunud Eesti algaastatel jagas Viro-Säätiö sadadele eesti kunstnikele ja uurijaile stipendiume ning toetas rahaliselt kümneid Eesti koole.
2005. aastal pälvis esimese Aino Kallase nimelise auhinna Kulle Raig, kauaaegne Eesti Raadio soomekeelsete saadete toimetaja, hiljem Eesti Soome-esinduse ning Eesti suursaatkonna pressi- ja kultuurinõunik, Soome-Eesti Seltside Liidu peasekretär, kes on kirjutanud ka raamatud Lennart Merist, Georg Otsast ja Urho Kekkonenist. (PM)