/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2009/04/07/159924t1hd467.jpg)
Juhtkiri: hullemaks vist minna ei saa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Moldova seisab juba aastaid Euroopa kagunurgas kui kõigi Nõukogude taustaga üleminekuühiskondade probleemide kõige ilmekam ja lootusetum kehastus.
Ühelt poolt on nad ajalooline osa Rumeeniast. Nende riigikeel on rumeenia keel ja paljudel moldovlastel on ajaloolise järjepidevuse alusel taskus naaberriigi passid.
Teisest otsast ei idane ega mädane Moldova külmunud konflikt Transnistria küsimuses. See Moskva-meelne piiriala elab oma elu hoolimata sellest, et Chisinau võimud on ka ise Kremli sõbrad.
Kolmandaks võib märkida, et ajal, kui näiteks Gruusia ja Ukraina värviliste revolutsioonidega võimule tulnud uued jõud vaevlevad juba omades kasvuraskustes, siis Chisinau valitsuskoridorides õilmitsevad juba ligi kümme aastat kommunistid.
Neljandaks kannavad nad konkurentsitult Euroopa vaeseima riigi tiitlit. Mõningail andmeil teenib kuni neljandik moldovlastest leiba välismaal ning koju on jäetud vaid lapsed ja väetid vanainimesed.
Kui praegu Chisinau tänavail toimuvad meeleavaldused mingigi muutuse tooks, siis tõenäoliselt oleks see progress. Sest hullem stagnatsioon poleks vist enam võimalik.