Suri ulmekirjanik Boriss Strugatski

Boriss Strugatski 2006. aastal. Foto: Wikipedia.org

Täna õhtul kohaliku aja järgi kella 19 ajal suri Sankt Peterburgis 79-aastaselt vene ulmekirjanik Boriss Strugatski, kes saavutas maailmakuulsuse kahasse vanema venna Arkadi Strugatskiga kirjutatud raamatutega, ta oli juba paar päeva olnud kopsupõletikuga haiglas ja viibinud väga raskes seisundis, vahendas raadiojaama Ehho Moskvõ Sankt Peterburgi veebileht.

Boriss Natanovitš Strugatski sündis 14. aprillil 1933 Leningradis, alates 1958. aastast avaldas astronoomiharidusega Boriss ulmejutte ja -romaane kahasse vanema venna Arkadi Natanovitš Strugatskiga (28. august 1925 – 12. oktoober 1991), kes oli õppinud inglise ja jaapani keele tõlgiks ning õpetajaks. Nende kirjanduslik tandem tegutses Arkadi surmani.

Vähesed üksinda kirjutatud tekstid avaldas Boriss Strugatski S. Vititski pseudonüümi all. Eesti keeles on neist teostest ilmunud romaan «Selle ilma väetid» (Бессильные мира сего; 2003, ek 2006)

Vendade Strugatskite kuulsaimad teosed on «Purpurpunaste pilvede maa» (Страна багровых туч; 1959, ek 1961), «Keskpäev, 22. sajand» (Полдень, XXII век; 1962, ek 1968 pealkirjaga «Tagasitulek»), «Põgenemiskatse» (Попытка к бегству; 1962, ek 1965), «Kauge vikerkaar» (Далёкая Радуга; 1963), «Raske on olla jumal» (Трудно быть богом; 1964, ek 1968), «Esmaspäev algab laupäeval» (Понедельник начинается в субботу; 1965), «Ajastu ahistavad asjad» (Хищные вещи века; 1965, ek 1968), «Tigu nõlvakul» (Улитка на склоне; 1966-1968, ek 1971), «Inetud luiged» (Гадкие лебеди; 1972, ek 1997), «Asustatud saar» (Обитаемый остров; 1969, ek 1999), ««Hukkunud Alpinisti» hotell» (Отель «У Погибшего Альпиниста»; 1970, ek 1975), «Väljasõit rohelisse» (Пикник на обочине; 1972, ek 1987), «Miljard aastat enne maailmalõppu» (За миллиард лет до конца света; 1977, ek 1987), «Põrnikas sipelgapesas» (Жук в муравейнике; 1980, ek 2000), «Suur Ilmutus» (Волны гасят ветер; 1986, ek 2001), «Hääbuv linn» (Град обреченный; 1988-1989, ek 2012) jpt.

Strugatskite teoste ainetel on loodud mitmeid maailmakuulsaid ulmeklassikasse kuuluvaid linateoseid nagu Andrei Tarkovski «Stalker» (Сталкер; 1979 Mosfilm, «Väljasõit rohelisse» ainetel), Grigori Kromanovi ««Hukkunud Alpinisti» hotell» (1979 Tallinnfilm) ja Konstantin Brombergi «Võlurid» (Чародеи; 1982 Odessfilm). Uuemast ajast väärivad märkimist Fjodor Bondartšuki kaheseerialine «Asustatud saar» (Обитаемый остров; 2009 Art Pictures Studio) ja Aleksei Germani «Arkanari veresauna ajalugu» (История арканарской резни; linastumata Lenfilm (võtted toimusid 2000–2006, montaaž kestab tänaseni), «Raske on olla jumal» ainetel).