Jüri Reinvere toob Norra rahvusooperis lavale sealse uhkuse «Peer Gynti»

Valner Valme
, muusikatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inspiratsiooni otsimas: Jüri Reinvere.
Inspiratsiooni otsimas: Jüri Reinvere. Foto: Erakogu

Täna avalikustab Norra meedia, et sealne rahvuslik uhkus ja sümbol «Peer Gynt» jõuab eesti helilooja Jüri Reinvere kirjutatuna 2014. aastal Oslos rahvusooperi uue maja lavale.

Henrik Ibseni 1867. aastal kirjutatud näidend «Peer Gynt» on aluseks ooperile, millele Rein­vere kirjutab nii libreto kui muusika, alustades nullist ning luues stseene, mida Ibsenil pole, püüdes samas muusikaliselt võistelda norra rahvushelilooja Edvard Griegiga, kelle «Peer Gynti» muusika on alates esiettekandest 1876 kuulunud Euroopa kultuuripilti ning saanud mitmesuguste esituste, tõlgenduste ja filmide kaudu maailma popkultuuri osaks.

«Peer Gynti» teataksegi eelkõige Griegi muusika järgi, mis pole aga ooper, ooperiks kirjutas «Peer Gynti» viimati sakslane Werner Egk 1938. aastal.

«Eks neid elevante seal ruumis ole,» muheles Oslos viibiv Reinvere eile telefonis peaaegu nähtavalt. «Ma pean otseses mõttes lähivõitlusse asuma mitte ainult Ibseni ja Griegiga, vaid kogu Norra rahvussümboolikaga. Aga Ibsenit julgen nimetada peaaegu oma vaimseks vanaisaks ja mul ei ole paralüseerivat hirmu.»

Reinverele pakuti kirjutada ooperit juunis. «Alustasin libretoga täiesti nullist, nagu ka «Puhastuse» puhul. Tempo on sama hullumeelne, sest kaks aastat nii libreto kui muusika kirjutamiseks on vähe, aga mulle meeldib intensiivselt töötada. Ei ole ka just tavaline, et helilooja ise libreto kirjutab.»

Norralaste küsimus võiks olla, miks eestlane. «Minu ülesanne on just tuua vaade väljast,» seletas Reinvere. «Meil on kõigil praegu samad küsimused, mis Peer Gyntil. Kuhu oleme eurooplastena jõudnud? Mis on meie identiteet post-Breiviki maailmas? Küsimused on samad mis «Puhastuses»: rahvussümboli lahtimõtestamises ja uuesti identifitseerimises.»

Varem Saksamaal elanud Reinvere kirjutab libreto saksa keeles, kavatsedes minna selleks üksi mõnda maamajja keset Norra loodust. Et Ibsen kirjutas «Peer Gynti» Roomas, siis on Reinvere juba käinud Roomas Ibseni jälgedes.

«Peer Gynti» muusikas kavatseb Reinvere austada klassikalist ooperi struktuuri, millele saab lisada moodsaid kõlasid. Esietendus toimub norra keeles esialgsete plaanide järgi 28. novembril 2014. Lavastab äsja GITISest naasnud noor norra tipplavastaja Sigrid Strom Reibo. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles