Tallinna kerkivad uued mustad teatrisaalid

Tallinna Telliskivi loomelinnakusse rajatakse uus teatrimaja kahe blackbox-tüüpi saaliga, kus leiavad pinna jalge alla väike- ja vabateatrid. Foto: Peeter Langovits

Järgmise aasta novembris avab Tallinnas Telliskivi loomelinnakus uksed uus teatrikeskus, mis valmib üheksat vabatruppi koondava sihtasutuse Vaba Lava ja OÜ Telliskivi Maja koostöös. «Sisuliselt tähendab see, et erasektor ehk OÜ Telliskivi Maja ehitab teatrimaja üles ning Vaba Lava asub pikaajalise rentnikuna majas tegutsema,» selgitab Vaba Lava juhatuse liige Kristiina Reidolv.

Kultuuriministeerium on lubanud järgneval seitsmel aastal Vaba Lava toetada ligi miljoni euroga – 2013. aastast kuni 2020. aastani eraldatakse igal aastal 136 000 eurot rendimakseteks pluss tegevustoetus (loe lisalugu, intervjuud Ragnar Siiliga – autor).

Loomingulist kollektiivi pole

Vaba Lava, mille ellukutsujateks on näiteks R.A.A.A.M., Tartu Uus Teater ja Polygon Teater, asutati kaks aastat tagasi. Sihtasutuse eesmärk on pakkuda väiketeatritele ja vabatruppidele soodsaid arengutingimusi nii teatrihoone kui erinevate tugiteenuste näol.

Valmivas Vaba Lava teatrikeskuses saab olema kaks blackbox’i, ühes maksimaalselt 250 kohta, teine jääb esialgu osaliselt valmis ehitamata ja mahutab 200 inimest.

Suurürituste tarvis saab blackbox’e ühendada üheks 450-kohaliseks saaliks. Lisaks ehitatakse teatrimajja Sõltumatu Tantsu Ühenduse tantsusaal, proovisaal, näitlejate garderoobid jne.

«Vaba Lava on üles ehitatud uudse ja originaalse mudelina eesti sõnateatri valdkonnas,» selgitab Vaba Lava juht Kristiina Reidolv. «Vaba Lava erineb teistest sõnateatritest loomingulise kollektiivi puudumise poolest – koosseisulistena on tööl administratiivne ja tehniline personal, kuid loomingulise poole pealt vaid kuraatorid, kes koostavad ideekonkursside baasil teatrikeskuse mängukava.»

Analoogsete keskustena tegutsevad näiteks Korjaamo kultuurikeskus Helsingis ja üks Euroopa kaasaegse teatri olulisematest organisatsioonidest Berliinis – Hebbel am Ufer. Eestis tegutseb enam-vähem sarnastel alustel Kanuti Gildi Saal.

Programmi koostab kuraator

Kristiina Reidolvi sõnul kujuneb Vaba Lava repertuaar vahetuvate kuraatorite põhiselt. «Kuraatorprogrammi paneb kokku tandem rahvusvahelisest kuraatorist ja Eesti-poolsest abikuraatorist. Kureerimise eesmärk on garanteerida, et Vaba Lava programmi iseloomustaks professionaalsus ja kõrge kunstiline tase,» selgitab Reidolv.

Avamisaasta ideekonkurss kuulutatakse välja 2013. aasta veebruaris ning projekte oodatakse aprilli alguseni. Mai algul selguvad konkursi läbinud projektid ehk Vaba Lava programm teatrihooajaks 2013/2014.

Reidolv rõhutab, et asutajaliikmetele pakub Vaba Lava tugiteenuseid ja võimalust anda külalisetendusi, kuid kuraatorprogrammi kandideerivad nad kõigi teistega võrdsetel alustel. Seega on Vaba Lava avatud kõigile praegustele ja tuleviku väiketeatritele ja vabatruppidele. «See on koht, kus saavad nii vabakutselised kui väiketeatrite loojad teostada kõige uljamaid ideid, lavastuskontseptsioone ja eksperimente, muidugi tingimusel, et nad saavad heakskiidu Vaba Lava kuraatoritelt. Ütleme nii, et vabadus tähendab meil kureeritud paratamatust.»

Kuraatorprogramm moodustab Vaba Lava uuslavastuste kavast ligi 70 protsenti, ülejäänud programmi moodustavad külalisetendused, oma­produktsioon ja muud üritused, näiteks kontserdid, kino, festivalid, konverentsid jne.  

Vaba Lava tahab saada rahvusvaheliselt tuntud teatrikeskuseks ning plaanib esialgu anda hooajaga üle 200 teatrietenduse ning korraldada 50 muud üritust. Prognoositav teatrikülastajate arv aastas on 40 000. Kaugema unistusena soovib Vaba Lava rajada üle-eestilist teatrimajade võrku. «Kui see peaks õnnestuma, roteeruks kuraatorprogramm ka Tartus ja Ida-Virumaal,» lausub Reidolv.

Kuna Vaba Lava propageerib ka rohelisi väärtusi nagu keskkonnasäästlikkus ja ökoloogiline eluviis, kavatsetakse Telliskivi teatrikeskuse ehitamisel kasutada ka taastuv­energiat, sisearhitektuuris võetakse appi uued tehnoloogiad ning teatrimaja ette on kavas luua puhkeala vaba aja veetmiseks. Telliskivi teatrikeskuse projekteerib Allianss Arhitektid OÜ.

«Vaba Lava Telliskivi hoone näeb välja nagu must monoliit Stanley Kubricki filmist «Kosmoseodüsseia». Teadupärast kutsus monoliit esile evolutsioonilisi arenguid. Selline tagasihoidlik ambitsioon võiks Eesti teatrielus olla ka Vabal Laval,» rõõmustab Reidolv.

Kommentaarid

Miks maja on must?

Indrek Tiigi
Allianss Arhitektide juhatuse esimees

Telliskivi raudtee- ja elektrotehnikatehase hooned sobivad kultuuriasukale. Hoonete ilustamata tööstuslikkus kõrgete lagede, pikkade sillete ning avarate akendega soodustab vaba ruumimõtlemist ning on teatrile oma sakraalsuses paslik paik. Arhitektuurset lahendust luues pakume kohavaimu appi võttes teatrile jõulise ilmega maja ning kavandame lisaks väljak-foorumi.

Teatrimaja süda on 450-kohaline blackbox, mis tähistab etenduskunsti sisemistest ruumivajadustest pärit paindliku pinnakasutusega saali. Musta kasutab teater neutraalse taustatoonina ja see sümboliseerib säästlikku neutraalsust. Hoone on ka välisviimistluses kavandatud sügavmustana, mõjudes tugevamärgilise musta kastina. Välisvormi kaasajastamiseks oleme kavandanud teatri täpsetest vajadustest lähtuvad lisad: avara sissepääsulõike varikatusega, päiksesirmid ja välialad.
 

Milleks Telliskivvi Vaba Lava?

Raiko Uri
Telliskivi Maja juhatuse liige

«OÜ Telliskivi Maja, loomelinnakut haldava ettevõtte eesmärk on luua kesklinna omanäoline keskkond, kus on mugavad töökohad loomemajanduse ettevõtetele ning meelelahutusasutused. Nelja-viie aasta jooksul plaanime investeerida viis-kuus miljonit eurot territooriumi ja hoonestuse paremaks kasutuseks, säilitades praeguse tehaseatmosfääri. Vaba Lava on selles kavas oluline maamärk. Usume, et meie kasu ei väljendu seal ainult teenitud renditulu kaudu, vaid piirkonna aktiivsema külastatavuse ja tihedama kultuuriprogrammiga.

Vaba Lava hoonesse tekivad ka restoran ja tehaseatmosfääriga moodsad kontoripinnad, mille arendab välja Telliskivi Maja ja annab rendile loomelinnaku kontseptsiooniga sobivatele üürnikele.

Praegu käib lisaks Vaba Lava arendusele suurem ehitus kolmes linnaku hoones. Juba selle kuu lõpus avame viissada ruutmeetrit kaubanduspindu, kuhu on koondunud väikepoed – sellised, millest iga päev kaubanduskeskustes käies puudust tunneme. Samuti julgeme lubada, et aasta jooksul avatakse  vähemalt neli uut ja erinevat söögi- ja joogikohta. Pidevalt renoveerime büroopindu, mida pakume loomeettevõtetele, kodanikuorganisatsioonidele ja kõigile teistele huvitavatele ühendustele. Lisaks tegeleme aktiivselt kvartali hooviala arendamisega, et anda aina enam põhjust loomelinnaku alal niisama mõnusalt aega veeta.

Kes moodustavad Vaba Lava?

•    Sihtasutuse Vaba Lava asutajaliikmed on MTÜ R.A.A.A.M, MTÜ Teine Tants (Kanuti Gildi Saal), SA Eesti rahvapärandi ja kirjavara esitamise selts LOOMINE, MTÜ Kell Kümme, MTÜ Loominguline Ühendus Oma Lava, SA Eesti Teatri Festival, MTÜ Polygon Teater, MTÜ Genialistide Klubi (Tartu Uus Teater) ja MTÜ Rhizome (Cabaret Rhizome).

•    Vaba Lava juhatuse liikmed on Märt Meos ja Kristiina Reidolv.

•    Nõukokku kuuluvad Allan Kaldoja, Roman Baskin, Aarne Mägi, Asko Talu ja Ivar Põllu.

Vaba Lava teatrikeskus

•    Avatakse 2013. aasta novembris.

•    Asub Tallinnas Telliskivi loomelinnakus (Põhja-Tallinnas Balti jaama kõrval).

•    Teatrimaja pakub väiketeatritele ja vabatruppidele kaht blackbox’i, prooviruumi, Sõltumatu Tantsu Ühenduse tantsusaali, näitlejate garderoobe, Eesti Teatri Agentuuri raamatukogu, ladu ja tehnilist personali.

•    Keskuses asub ka teatripuhvet-restoran. Väiketeatrite ja vabatruppide tugiteenustena soovib Vaba Lava välja arendada ühisturundust, kultuurieksporti-importi, koolitusi ja nõustamisi, näiteks raamatupidamise alal.

•    Samuti hakkab Vaba Lava viima läbi näitlejate, lavastajate, kriitikute ja tehnilise personali meistriklasse ning arendama välissuhtlust. Sihtasutuselt võib ka rentida saale ürituste korraldamiseks ja kontoripindu. Vaba Lava paneb rõhku ka publiku arendamisele, korraldades kohtumisi lavastajatega jne.

•    SA Vaba Lava allrentnikud on SA Eesti Teatri Agentuur (loomemajanduse arenduskeskus etenduskunstide valdkonnas) ja MTÜ Sõltumatu Tantsu Ühendus.