Riik annab väiketeatrite ühenduse toetuseks seitsme aastaga pea miljon eurot

Kultuuriministeeriumi kaunite kunstide asekantsler Ragnar Siil.

FOTO: Peeter Langovits

Kultuuriministeeriumi kaunite kunstide asekantsler Ragnar Siil, milline on riigi panus Telliskivi Vaba Lava teatrikeskusse?

«Kõigepealt tuleks täpsustada, et tegu pole tavamõistes «public–private partnership» koostööga. See on kahe eraõigusliku osapoole – arendaja, kelleks on Telliskivi loomelinnak, ja üheksa vabatruppi koondava sihtasutuse Vaba Lava – vaheline kokkulepe. Nemad sõlmivad lepingu. Riik on lubanud toetada Vaba Lava tegevustoetusega, lisaks lubab riik anda kuni seitse aastat 136 000 eurot aastas – see on riigi panus Telliskivi teatrimaja valmimiseks ja see raha annab tegijatele seitsmeks aastaks teatud kindlustunde.

Loomulikult ei kata seitse korda 136 000 eurot sada protsenti teatrimaja ehituseelarvest, Vabal Laval tuleb leida ka omafinantseering, osalevad vabatrupid peavad panustama, samuti tuleb teenida piletitulu. Oluline on märkida, et ka arendajad on mitmes etapis teatrimajja raha pannud, näiteks tehti nende raha eest eeleskiisprojekt ja uuringud.

Kui ühel või teisel põhjusel Vaba Lava ja Telliskivi koostöö ei toimi, Vaba Lava tegevusplaan ei tööta, siis langeb riigil ära ka kohustus Vaba Lava toetada.

Mis juhtub seitsme aasta pärast, kellele maja kuulub?

See on omanike oma – Telliskivi Maja maja. Meie aitame seitsme aasta jooksul, sel ajal kui Vaba Lava seal tegutseb, neil seal olla ja üüri maksta. Tavalisest on üür aga kõrgem tehtud investeeringute tõttu.

Kui seitse aastat saab läbi, siis peavad lepingupartnerid asjad uuesti läbi rääkima. Kui Vabal Laval on soovi, siis neil on eelisõigus jätkata.

Miks just seitse aastat?

See on vajaduste ja võimaluste kombinatsioon. Ega kultuuriministeerium ei saanud seda 136 000 eurot kuskilt juurde, see raha tuleb sisemiste ressursside arvelt, lõppenud ehitusprojektide ümber suunamisest.

Järgmisel aastal eraldab kultuuriministeerium Vabale Lavale 136 000 eurot täies mahus, kuigi tegevust alustab teatrimaja alles sügisel.

Anname terve aasta raha sellepärast, et nad saaksid sisustust ja tehnikat osta.

Kui suur on uuel aastal Vaba Lava tegevustoetus ja milleks see raha kohustab?

Kõigepealt peavad nad tegevustoetust taotlema. Aga toetuse eest saavad nad kontorit ülal pidada, võtta inimesi tööle, maksta palka, katta produktsioonide kulu. Oleme kokku leppinud, et esimesel aastal, mil teatrimaja on käigus neli kuud, on tegevustoetuseks 50 000 eurot.

Uuel aastal on kultuuriministeeriumi eelarves eraldi rida, mille alusel rahastame Vaba Lava, Kanuti Gildi Saali ja Sõltumatu Tantsu Ühendust. Vaba Lava ongi olemuselt sarnane just Kanuti Gildi Saaliga.

Kultuuriministeerium lubab eraldada Vabale Lavale järgneval seitsmel aastal 136 000 eurot pluss tegevustoetuse. Aga mis saab siis, kui kabinetis võim vahetub?

Oleme väljendanud tegijatele veendumust, et võtame selle lubaduse oma eelarvete plaanimisel aluseks. Meie saame väljendada vaid kavatsust, aga keegi ei saa valitsuselt võtta õigust ümber otsustada.

Ainuüksi seadusest lähtudes ei saa me mitte midagi lubada, sest tohime võtta kohustusi ainult üheks eelarveaastaks. Saame nelja aasta riigieelarve perspektiivis ehk strateegias mainida, et soovime seda projekti rahastada, ja seda me ka tegime.

Miks on Telliskivi loomelinnakusse Vaba Lava teatrimaja loomine avaliku ja erasektori koostöös vajalik ja hea?

Kõigepealt on küsimus ajastuses. Kui sellist koostööd poleks, siis, arvestades riigieelarve võimalusi, peaksid vabatrupid

ootama oma lava kaua. See teatrimaja on ju kõigile kasulik, eraarendaja saab oma kinnistule atraktiivse hoone, mis tõstab kinnistu väärtust. Vabatrupid saavad koha, kus ette valmistada ja välja tuua lavastusi. Riik võidab juurde ääretult olulise kultuuritegemise paiga, ja mis eriti tähtis, see maja leevendab vabatruppide probleeme.

Tagasi üles