Palju õnne, Põhjamaade Sümfooniaorkester!

Anu Tali Foto: Peeter Langovits

Detsembrikuu 6. ja 7. päeval tähistas Põhjamaade Sümfooniaorkester oma 15. sünnipäeva. Põhjamaade SO lõid 1997. aastal Anu ja Kadri Tali ning esialgu kandis see nime Eesti-Soome Sümfooniaorkester. Anu Tali on orkestri dirigent ka praegu. Oma 15 tegutsemisaasta jooksul on orkester toonud lavadele 14 omanäolist kontserdihooaega. Orkester, mis algul koosnes professionaalsetest eesti ja soome muusikutest, on nüüdseks vägagi rahvusvaheline ning orkestrantideks solistid siit ja sealt.

Sergei Dogadin (1988), kes on tõeline PSO laps (tegi see noor viiuldaja ju oma debüüdi selle orkestriga 11-aastaselt), astus üles ka sünnipäevakontserdil, mängides Mozarti kolmandat viiulikontserti. Dogadin mängib praegu Giovanni Battista Guadagnini (1758) viiulil.

Rahvusvaheliste konkursside laureaat Dogadin on ülipüüdlik, täpne, hea intonatsiooni ja veel parema dünaamikaga, tunnetades läbi igat mängitud nooti. Kuna poiss on pärit muusikute perekonnast ja üles kasvanud orkestrite ees soleerides, tundis ta end ka seekord kui kala vees. Tema hea tehnika ja osavus tulevad eriti hästi esile tempokamalt mängides, seega olid täna väga nauditavad ka just tema Mozarti I ja III osa.

Kontserdi teises pooles kõlas Mahleri võimas 5. sümfoonia. 1902. aasta partituuris on selle teose viis osa jaotatud veel omakorda kolme suurde alalõiku: esimeses lõigus on kaks esimest osa, teises on skertso ja kolmas lõik hõlmab kahte viimast osa. Sümfoonias on tunda suured kontrastid meeleheite ja rõõmu vahel.

Kui Mahleri mitmekihiline helikeel ära tabada ja seda õigesti esitada, siis peaks iga natukese aja tagant tulema pisar kurku ka kõige külmemal kuulajal. Mahleri muusika on oma traagilise alatooniga niivõrd rikas, et raske on jääda ükskõikseks.

Tänane kontsert oli selles mõttes täielik õnnestumine. Nautisin eriti kontserdi teist poolt. Orkestril peab olema laval mugav, see koos hingav ja üksteist toetav kollektiiv peab tahtma laval olla ja mängitavat teost mängida, siis jõuab see hea energia ka publikuni.

Täna oli kõik paigas, eesotsas tervikut hästi koos hoidva Anu Taliga. Tali dirigeerimine on nõtke ja kohati naiselikult ettevaatlik, mis tuleb kontserdil ainult kasuks, sest tulemus on meeldivalt stabiilne ja tempode vahelduvus ning üleminekud seetõttu orgaanilisemad. Väga meeldis ka tšellode unisoon ja skertso-osas kõlav metsasarvesoolo, mida mängis enesekindlalt Jozsef Hars Ungarist.

Mõned üksikud väiksed loksud orkestri sees ja paar intonatsioonivääratust on andestatavad, kui tervik on nii hingestatud ja lihtsalt ilus.

Teatele «Mobiilid hääletuks» kontserdi algul võiks lisada, et sümfoonia osade vahel ei plaksutata. Ikka ja jälle kostab ebamäärast plaginat, mis paraku rikub üldmuljet. Siiralt palju õnne sellele igati sümpaatsele orkestrile ja edu edaspidiseks!

Põhjamaade Sümfooniaorkester

Mozart – viiulikontsert nr 3 G-duur

Mahler – sümfoonia nr 5

Dirigent: Anu Tali

Solist: Sergei Dogadin (viiul, Venemaa)