Saada vihje

Vabariigi 100. aastapäevaks tellitakse seitse filmi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Teder, Heidi Ojamaa
Copy
Artikli foto
Foto: Toomas Huik

Kultuuriministeerium ja Eesti Filmi Sihtasutus koostöös riigikantseleiga kuulutasid välja ideekonkursi Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks valmivate filmide leidmiseks.

2017.-2018. aastal peaks linastuma seitse filmi - ajalooline film, kirjandusteose ekraniseering, laste- ja noortefilm, kogu pere animatsioon, kaasaegne draama ja noorte režissööride debüütfilmid ja lühifilmide kogumik, teatas kultuuriministeerium.

Kultuuriminister Rein Langi sõnul seisab filmivaldkonnas ees huvitav konkurss ja ühtlasi ka suur väljakutse, sest nii suuremahulist ideekonkurssi pole varem korraldatud. «Loodame saada häid ideid, millest žürii valib välja huvitavamad ja nii saame tähistada vabariigi 100. juubeliaastat rikkaliku filmiprogrammiga,» märkis kultuuriminister.

Filmiprojektide ideekonkursile tuleb esitada stsenaariumiesildis kolmel leheküljel, milles on toodud välja filmi loo areng ja sündmustik. Filmiideid oodatakse kuues kategoorias ning osalema on oodatud nii kogenud stsenaristid, noored autorid, kirjanikud, režissöörid kui ka lavatekstide loojad.

Ajalooline film keskendub Eesti ajaloo seisukohalt olulistele sündmustele või inimestele ja  väärtustab nende kaudu eesti kultuuri. Teemale ei pea lähenema ainult tõetruudust või rahvusliku ajaloo keerukaid perioode silmas pidades.

Kirjandusteose ekraniseering vahendab eesti kirjandusele tuginevaid lugusid laiemale kinopublikule ja tõstab esile kirjanduse tähendust kaasajas.

Laste- ja noortefilm annab noorele vaatajale mõistetavas vormis edasi eesti väärtusi eesti lastele ja noortele.

Laiale vaatajaskonnale suunatud animafilm ühendab fantaasia, seiklusliku meele ja eesti animatraditsiooni.

Noorte debüütfilm ja lühifilmide kogumik vahendab noore režissööride lavastatavate  lugude kaudu kasvava põlvkonna nägemust ühiskonnast.  Noorte režissööride lühifilmide kogumiku näol võiks soovitavalt tegemist olla sõltumatutest või omavahel nõrgalt seotud episoodidest koosneva ühe keskse looga, mille episoodidel oleksid erinevad režissöörid.

Kaasaegne draama käsitleb elu ja inimeste ees seisvaid valikuid Eestis euroopalikus ja nõudlikus filmikeeles.

2013. aasta suvel tehakse teatavaks ideekonkursi tulemused ja välja valitud lood esitavad taotluse sügisel toimuvasse stsenaariumitoetuste vooru, 2015. aastaks peavad lood olema lõplikult vormistatud ja vastavalt iga projekti võttegraafikule algab projektide ettevalmistamine ja filmimine.

Sünnipäeva-aasta kava tutvustamisel Balti filmi- ja meediakoolis ütles riigikantselei nõunik Jaanus Rohumaa Postimehele, et filmivõistluse esimese faasi rahastamiseks on fond olemas. Ta lisas, et kui filmiideed välja valitakse hakatakse ka eelarvete peale mõtlema ning need esitatakse valitsuse komisjonile.

«Eks rahastus on mingis faasis läbirääkimiste küsimus,» ütles ta ja lisas, et rahastus filmidele tuleb lisaks Eesti Filmi Sihtasutuse poolt jagatavale finantseeringule.

Kui suur on aga juubeliaasta filmide eelarve kokku Rohumaa enne tulemuste selgumist öelda ei soovinud.

Filmiprojektid valib välja EV100 filmikomisjoni žürii, kuhu kuuluvad operaator Elen Lotman, filmilevitaja  Timo Diener, operaator Alar Kivilo, näitleja Lembit Ulfsak, Pimedate Ööde Filmifestivali esindaja Kaarel Kuurmaa, Riigikantselei esindaja Jaanus Rohumaa ning filmikriitik Karlo Funk.

Märksõnad

Tagasi üles