Piiludes pagendatud pokude maailma

«Pokud» loovad realistlikult tajutava muinasjutumaailma. Foto: Harri Rospu

«Pokude aastaring» pöörab tähelepanu igapäeva elamise ja olemise olulistele asjadele, pakkudes ühtviisi kaasamõtlemist nii lapsele kui kaasa tulnud vanematele. Oodata armsatelt rohumätastelt pokudelt mingit teravamat teemat oleks ilmselt liiast, ent ka rahuliku kulgemise varjus annab mõndagi tähtsat öelda.

Pokud pakuvad ehedat elamust hästi valitud kohaga, mida täiendab põhjalikult läbimõeldud füüsiline ja heliline kujundus. Kui pokud peaksid pääsema Võrumaa metsade vahelt liikvele, siis Estonia talveaed oma erinevate taimedega sobib peatuspaigaks. Seejuures tundub, et linnud sädistavad talveaias päriselt. Etenduse tegevuspaigad on põnevalt läbi põimunud vaataja kohtadega saalis – istuda saab neljas piirkonnas, millest laste jaoks magusaim kindlasti kahe tegevuskoha vahel.

Juba enne näidendi algust tõmbab uudishimu lapsi saali keskele paigutatud akvaariumlava poole, kust paistavad tõetruud kalad. Hiljem ei saa lapsi etendusest välja tõetruu lehe- ja lumesaju tõttu. Moodsamad kinod nimetavad selliseid elamusi 5D-ks.

Pokud ei saa enam senises elupaigas elada, kuna inimese tehtud kuivendustööd on nende elu ebamugavaks muutnud. Nii lähevad pokud rändama ja leiavad teel muheda olemisega vanamehe Puuko (Peeter Jakobi), kes klapib arglikele, kuid uudishimulikele pokudele sõbraks oma oskusega looduserütme kuulda. Pokude avastuste kaudu tuletatakse ka vaatajale meelde tähtsaid asju elus – oskust leida tasakaalu ja rahu enda tegemistes.

Pokud näevad välja kui ehedad heinamütsid, eriti lustakad on nad sauna minnes, sest selgub, et heinarüü käib seljast! Vahva rolliga saab hakkama pisipoku, kelle osa on jagatud kahe terase väikse lapse Mia Tuga ja Kari Rästase vahel. Heli on nii osavalt kujundatud, et kohati ei märkagi selle olemasolu – veesulpsud pokude vette hüpates; sügistormid, sauna susin. Ooperiteatris ei puudu mõistagi laulud, aga needki suubuvad sujuvalt tervikusse, kulgemisse läbi aastaaegade.

Visuaalne pool võimendab toimuvat, nagu sattunuks ise pokude maailma, saades salamisi osa nende tegemistest ja toimetustest. Kaasamõtlemist ergutavad mõistatused, mis teatud vanuses laste jaoks on ülipopulaarsed.

Loo seob tervikuks taustajutt ooperijuhi Mart Miku esituses. Kaunilt kõlab soovitus leida lähedaste seas üles see dirigent, kes kõik ühte kõlama paneb, leidmaks oma õiged rütmid ning vajaliku tasakaalu aasta rahulikemal kuul, jõulukuul. Peatud, vaatad tagasi, naudid hetke ilu, et siis jälle edasi liikuda. Oma aastaringis ja aastaaegade vaheldumise imes. Nii looduses kui sisimas.

Muusikaetendus

«Pokude aastaring»

Kati Kivitari lastelavastus Edgar Valteri «Pokuraamatu» ainetel

Mängivad Peeter Jakobi, Kari Rästas või Mia Tuga, Merilin Kirbits, Rauno Kaibiainen, Mairi Jõgi

Lavastaja, dramaturg ja kunstnik Kati Kivitar

Muusika Tarmo Kesküll

Esietendus 5. detsembril Rahvus­ooper Estonia talveaias