«Kääbik»: ma kõndisin Keskmaal

Bilbo Baggins (Martin Freeman) unistas kääbikupoisikesepõlvest saadik haldjaid näha. Peter Jacksoni nägemus haldjamaailmast sarnaneb Disneylandiga. Foto: Kaader filmist

Jeerum! Ei oleks iial uskunud, et pruun võlur Radagast kihutab ringi põrsasuurustest jänestest veetud saanil ja näeb ise välja nagu kanepiuimas Sammalhabe! Ma tahan ka neid seemneid süüa, mida nagistasid Peter Jackson ja tema kaas­stsenaristid, kui nad J. R. R. Tolkieni «Kääbiku» filmilugu kirja panid. 

Kõigile ausatele Tolkieni-fännidele soovitan soojalt seda uut filmi vaatama minna. Ka kõigile neile, kes ei ole «Sõrmuste isandat» ja «Kääbikut» lugenud. Filmivaatajaid on vist alati rohkem kui raamatulugejaid ja selle peale Jackson mängiski. Tema «Kääbik», ilmselt aasta oodatuim film, jagas Tolkieni raamatu, eestikeelses väljaandes 370 lehekülge, kolmele filmile laiali.

Nagu Hiina film

Mul tuli kuri tunne, et tegemist on 1950. aastate Hiina filmiga. Kuna tollane Hiina publik polnud tuttav montaažiga, tuli näidata, kuidas tegelane A satub punkti B – reaalajas. Jackson täidab oma ligi kolmetunnise filmi sama allikatruult, kuid leiab ekraaniaega lisamaks asju, mida Tolkien ilmselt küll kirjutas, aga kohe maha kriipsutas.

Kui te olete ära vaadanud «Sõrmuste isanda» triloogia, siis olete valmis ka «Kääbiku» jaoks. Enamasti samad näitlejad, nt Ian McKellen Gandalfi rollis või Elijah Wood noore Frodona. Peaosalisena teeb võimsaima soorituse Martin Freeman Bilbo nahas. Olles kordi ja kordi Tolkieni lugenud, pani ta mind ennast tundma selle tüüpilise keskklassikääbikuna, kes soovib oma teist hommikusööki võtta mõnusalt kamina ees, kuid on sellest hoolimata võimeline ... nojah, minge vaadake ise, milleks ta võimeline on.

See film peaks saama Uus-Meremaa turismiagentuuri eriauhinna. Aga küllap «Sõrmuste isand» selle juba ära korjas. Mõlema filmi maastikuvaated virutavad su diafragmasse nii visuaalselt massiivse rusikahoobiga, et võtaks keset filmi mobiiltelefoni välja ja telliks lennukipiletid ära. Aga võimsad võitlusstseenid ja hingematvad 3D-loodusvaated ligi kolmetunnist filmi üksi ei päästa.

Jackson libiseb lati alt läbi kõige põhilisemaga – näita, ära jutusta. Masendavalt pikad minutid filmist kulutatakse sellele, et rääkida taustalugu, sealhulgas selgitada vaatajale seda, mida ta niikuinii teab, kui ta on Tolkieni natukenegi nuusutanud. Tõsi, lugu sellest, kuidas Thorin Tammiskilp oma nime sai, on vähemalt võitluskunstide  austajatele armas avastus. Kuid tihtipeale seletavad tegelased omavahel piinavalt tuimalt asju, mida enamasti õpitakse haldjakooli kolmandas klassis – ikka selleks, et vaataja millegi peale ise mõtlema ei peaks. Veel vähem, algallikat lugema.

Saalis paha ei hakka

Visuaalselt on «Kääbik» samal tasemel kui «Sõrmuste isand». Paljud kommentaatorid tõstsid kisa selle peale, et Jacksoni uuenduslik 48 kaadrit sekundis (tavaliselt näidatakse kinofilmi 24 kdr/s) on liiga realistlik ja filmimaagia läheb sellega kaduma. Mõned olevat isegi oksendama hakanud. Seda hirmu siinkirjutaja kogemusele toetudes ei ole.

Aga alati on olemas inimesed, kes tahaksid filme vaadata VHS-kvaliteedis ja monoheliga. Iga kord, kui pinnale kerkib uus tehnoloogiline lahendus, nagu näiteks prillikino, ujub pinnale kamp ludiite, kes väitsid juba 1990. aastatel, et nemad iialgi endale piiparit külge ei riputa. Nende jaoks jäävad olemata imelised võitlusstseenid ning uskumatud lahingud Udumägede sügavikes, mis ületavad kõik, mida Jackson «Sõrmuste isanda» triloogias suvatses näidata.

«Kääbiku» kõige võimsam hetk oli allakirjutanu jaoks legendaarne mõistuselahing Guglunki (võrratu Andy Serkis ning arvutianimatsioon) ja Bilbo vahel. See on üks neist stseenidest, mida sa terve filmi jooksul ootad: kuidas küll Jackson selle lahendas? Muidugi kehtib see nende kohta, kes on algmaterjali lugenud.

Hoolimata sellest, et Jackson oma versioonis tõi sisse palju tegelasi ja sündmusi – eelmainitud Radagast näiteks –, mida Tolkieni algupärandis ei kohta, järgib ta üsna truult raamatu sündmuste arengut. Kahjuks ei saa seda öelda filmi tõlkija kohta. Tundub, et ta pole lugenudki eestikeelsest kanoonilist Lia Rajandi ja Harald Raja­metsa tõlget 1977. aastast, vaid võtab endale ette filmi ingliskeelse tekstirea ning vahendab seda, nagu ise heaks arvab.

Mõned laulusõnad langevad  Rajametsa tõlkega 1:1 kokku, kuid eelmainitud värssmõistatusi oli subtiitrirealt lausa piinlik lugeda. Ja langegu iidne päkapikuneedus kõigi peale, kes nüüd ja igavesti julgevad Bagginsi Paunasteks tõlkida!

«Kääbiku» esimene osa on suurepärane jõulufilm. Hoolimata mõõkade, lahinguhaamrite ja -kirveste ohtrast kasutamisest ei saa vaataja siiski teada, mis värvi on mäekolli või päkapiku veri. Puhas, ilus, peresõbralik ja natuke tume muinasjutt. Minge ja vaadake.

Film

«Kääbik: Ootamatu teekond», 2012

Režissöör Peter Jackson, osades Martin Freeman, Ian McKellen, Cate Blanchett, Ian Holm, Christopher Lee, Hugo Weaving, Elijah Wood, Orlando Bloom, Andy Serkis jt.

«Kääbik: Ootamatu teekond» linastub kinodes 14. detsembril 2012. Teine film «Kääbik: Lohekõrb» 3. detsembril 2013 ja kolmas film «Kääbik: Sinna ja tagasi» 18. juulil 2014.

«Kääbik: Ootamatu teekond» välismeedias

Hollywood Reporter

Pühendades pea kolm tundi ekraaniajast 19-peatükilise raamatu esimese kuue peatüki iga koma, tühiku ja semikooloni visuaalsele väljendamisele, on Jackson ja tema kolleegid loonud turisti unistuse, midagi, mida «Sõrmuste isanda» tulihingelised fännid ahnelt neelavad. Puhtalt filmi seisukohast on see aga pisut lohisev, ülemääraste lahtiseletuste ja vähese edasiliikumiseta.

The Guardian

Film pakub tohututes kogustes rõõmu ja energiat, kuid pärast 170 minutit tekkis tunne, et üsnagi heast asjast hakkab küllalt saama. Triloogia paneb mittetõsiusklike kannatuse tõsiselt proovile ning paljud võivad salaja südames tunda, et «Sõrmuste isanda» traditsioonilisem pilt oli parem. Aga kui keegi suudab panna meid armastama uut eepiliselt ülienergilist «Kääbikut», on see Peter Jackson.

Variety

Film üheaegselt kustutab ja kuritarvitab publiku janu kõige Keskmaaga seonduva järele. Kuigi «Kääbik» pakub rohkelt kõike, mis Peter Jacksoni «Sõrmuste isanda» triloogia nii nauditavaks tegi, pole «Kääbikus» piisavalt uudsust, et õigustada kolmefilmilist ja üheksatunnist kohtlemist. Peamine edasiminek on tehniline. See on uuendus, mis edendab liikumist visuaalse elegantsi hinnaga.

Empire

Film tegeleb küll hetketi otseselt nähtamatu ohuga, õnneks see siiski ei ole «nähtamatu oht».

«Kääbik» on nooruslikum ja kergem kui «Sõrmuste vennaskond» ja selle järglased, kuid on õiglaselt originaalitruu ning saab jõudu Martin Freemanist Bilbona. Me võime veel näha, et see triloogia kasvab võrdväärseks eelmisega.

«Kääbik» – raamatust filmiks

•    John Ronald Reuel Tolkieni raamat «Kääbik» ilmus esmakordselt 1937. aastal ning selle esialgsed 1500 eksemplari müüdi läbi paari kuu jooksul.

•    Tolkien müüs «Kääbiku» ja «Sõrmuste isanda» ekraniseerimisõigused 1969. aastal 100 000 naela eest filmikompaniile United Artists. 1977. aastal jõudis Ameerikas ekraanidele ka animeeritud telefilm  «Kääbik».

•    Peter Jackson plaanis «Kääbiku» kinolinale tuua algselt esimese osana triloogiast, mille ülejäänud kaks filmi oleksid põhinenud «Sõrmuste isanda» raamatutel. Kuna «Kääbiku» ja «Sõrmuste isanda» ekraniseerimisõigused kuulusid erinevatele filmikompaniidele, võttis Jackson ette vaid «Sõrmuste isanda» triloogia.

•    Et umbes 300-leheküljelisest raamatust on saanud mahukas filmitriloogia, põhjendab Jackson tõsiasjaga, et raamatus kaeti mitmed olulised sündmused vaid paari leheküljega ning mõned tegelased on üsna visandlikud.

•    Triloogia kõik osad filmiti korraga, 266 päeva kestnud võtteperioodi jooksul, siiski oldi sunnitud tegema kahekuine paus, et Martin Freeman saaks osaleda seriaali «Sherlock» teise hooaja võtetel.

•    Triloogia produktsioonikulusid hinnatakse ligikaudu poolele miljardile dollarile. Hinnanguliselt toob film ainuüksi USAs juba avanädalavahetusega sisse umbes 83 miljonit dollarit, mis ületaks «Sõrmuste isanda» iga filmi avanädalavahetuse kassa. «Sõrmuste isanda» triloogia piletitulu oli ligikaudu 3 miljardit dollarit.

•    «Kääbiku»-triloogia esimese filmi esilinastus toimus Uus-Meremaal 28. novembril.

«Kääbik: Ootamatu teekond» Eesti kinodes

•    Eestis linastub «Kääbik: Ootamatu teekond» kuues kinos, kokku 12 ekraanil, kolmes erinevas versioonis (HFR 3D, 3D ja 35 mm)

•    Coca-Cola Plaza, Tallinn – HFR 3D (48 fps), 3D (24 fps), 28.12-st ka 35 mm.

•    Solarise kino, Tallinn – 3D (24 fps)

•    Cinamon, Tartu – 3D (24 fps), 35 mm filmikoopia

•    Ekraan, Tartu – 3D (24 fps)

•    Astri, Narva – 3D (24 fps) (kaks versiooni – nii subtiitritega kui venekeelne dublaaž)

•    Mai kino, Pärnu – 35 mm filmikoopia (14.–27.12)

•    Coca-Cola Plaza linastustele on eelmüügist ostetud umbes 2000 piletit, lisaks müüdi välja kaks eile toimunud eellinastust.