Läti napsab Eestilt kontserte ja tulu

Peeter Rebane Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Superstaari Eestisse toomine lisab riigi majandusse kuus kuni kaheksa miljonit eurot, ütleb Peeter Rebane.

Sel suvel superstaar Robbie Williamsi Eestisse toov meelelahutusärimees Peeter Rebane tõdeb, et maksusoodustuste tõttu oleks tal palju mõttekam korraldada kontsert Riias, kuid seal pole vajaliku suurusega platsi. Veel.

Võrrelge meie ja naabrite üritusturismi – milline positsioon meil on?

Helsingi linnavalitsus teeb pidevalt väga põhjalikke uuringuid ja toetab igal võimalusel linnas kontsertide korraldamist, kuna see toob Soome pealinna sise- ja välisturiste. Praegu, kui Eesti on olnud varsti 22 aastat taas iseseisev, on alkoholi- ja poissmeesteturismi aeg pigem läbi saamas ja inimesed vajavad järjest enam emotsionaalseid põhjuseid, et siia tagasi tulla. Kontsert, teatrietendus või muu kultuurisündmus oleks hea põhjus.

Nokia kontserdimaja turustame aktiivselt Soomes nii muusikalide kui ka kontsertide korraldamiskohana ja Soome promootorid teevadki Nokias kontserte ainult soomlastele. Nad tulevad siia, veedavad nädalavahetuse Tallinnas, käivad kontserdil, kauplustes, söövad, lahutavad meelt. Usun, et kultuuri- ja elamusturism on kogu maailmas paljulubav suund. Lätis on sellest aru saadud.

Lätis on kontserdi- ja teatripiletid käibemaksuvabad. Kultuuriminister Rein Lang teatas läinud nädalal, et ta ei toeta jätkuvalt näiteks teatripiletite käibemaksumäära langetamist, kuna see on vaid kultuuriinimeste seas leviv müüt, et maksumäära alandamine teeb piletid odavamaks.

Ei tahaks sellele igavesele teemale keskenduda, aga, jah, Lätis, hoolimata palju hullemast majanduslikust seisust kui Eestis, ei kehtestanud valitsus kontserdi-, teatri- ja kinopiletitele täiemõõdulist käibemaksumäära. Kuna Lätis pole kontserdipiletitel lisamaksu, on piletid odavamad ja näiteks Eric Clapton, keskmise suurusega staar, kes pole Eesti lauluväljaku mastaapi esineja, vaid pigem 40 000 inimesega väljaku muusik, esineb Riias, mitte Eestis.

Kui võetakse 20 protsenti käibest, pole me võimelised konkureerima Soome, Rootsi või Lätiga. Aga see ei lahene Eestis veel niipea, sest kui on kord poliitiline otsus langetatud, siis põikpäisusest seda üle ei arutata.

Läti valitsus on meelelahutusmaailma kui riigile lisaraha tooja paremini ära tabanud?

Kohtusin Läti kultuuriministriga detsembri alguses Maltal Euroopa filmiakadeemia galal. Arutasime sama teemat. Ta küsis, mida oleme tegemas Eestis filminduses. Kiitsin teda, et Läti on esimese Balti riigina ära teinud filmifondi, mis on eelduseks, et tuua oma maale filmima lääne produktsioone.

See on teenuste eksport. Kõik seda sektorit vähegi arendanud riigid annavad filmitootjatele 20–30 protsenti soodustust. Kui Tallinna tullakse filmima ja kulutatakse siin sada eurot, siis vähemalt kümme eurot saab produktsioon tagasi. Ilma selleta ei tule ükski produtsent elu seeski Eestisse. Väga lihtne! Me võime teha loomemajanduse kontseptsioone, aga kui Riia, Bratislava, Budapest, Bukarest, Praha, Varssavi, peaaegu kõik regiooni palju lihtsamini ligipääsetavad linnad pakuvad sama võimalust, siis jäävad Eesti ja Tallinn kõrvale.

Läti kultuuriminister ütles vau! – see on esimene kord, kui üks eestlane midagi Lätis kiidab. Et vähemalt millegi poolest on nad eestlastest ees. Ütlesin, et ei, veel on üks asi – kontserdipiletite käibemaks, investeerige sellesse, tehke enesele üks korralik 70 000 – 80 000 inimest mahutav plats ja meil pole enam põhjust tuua kontserte Tallinna. Palju lihtsam oleks kontserte müüa Riias, kui sul on 20-protsendiline käibemaksu vahe ja sama suur plats kui Tallinna lauluväljak.

Lätis üllataval kombel saadakse sellest aru. Seal on väga palju kummalisi asju tehtud, aga läbi aegade on seal valitsus sellest väga hästi aru saanud, et kontserdid on turismimagnet, mitte lihtsalt kellegi eralõbu. Loomulikult teeb iga erafirma kontserdi kasumi pärast, riigi toetust me ei saa ja tahame ka inimestele palka maksta, aga Lätis saadakse aru, et sektor kannab ühiskonnas suuremat rolli.

Toob riigile raha, turundab riiki, teeb mainekampaaniat?

Meil on Tallinnas väga head ja armsad hotellid Kolm Õde ja Telegraaf, aga kui Tom Cruise neid ei tea ja ta ööbib põhimõtteliselt vaid Four Seasonsis, siis ta Tallinna ei tule. Kui näiteks Prahas toetatakse tootjaid 20 protsendiga, aga Eestis on turumajandus ja kõik peavad ise hakkama saama, küsib produtsent, et mida siin üldse kaaluda – loomulikult Praha. Praha filminduse kaudu eksporditakse turismiteenust 300 miljoni euro eest aastas. 300 miljonit eurot aastas! 20 aastat tagasi oli peaaegu null.

Kontserditurism on puhas turismiteenuse eksport! Kui ma müün ühe pileti Soome inimesele, siis tähendab see, et Eestisse tuleb veidi rohkem kui 200 eurot ühe inimese pealt päevas. Kui eeldame, et mõni tuleb otse kontserdile, mõni jääb kaheks ööks, kuid keskmiselt ollakse kohal üks öö, siis tähendab see Robbie Wil­liamsi kontserdi puhul eeldust, et kuus kuni kaheksa miljonit eurot jääb Tallinna ja teiste Eesti linnade teenusepakkujatele, näiteks majutusasutustele.

Kui palju odavamalt saaks inimene Robbie Williamsi kontserdi pileti, kui see toimuks Riias?

Piletihind võiks 69 euro asemel olla 55 eurot, ja oleks täpselt sama tulemus. Kõigi meie Riia kontsertide piletid on odavamad, sest Eestis tuleb lisamaks inimeste taskust. Seda ei maksa kinni mina või artist. Artist soovib ikka saada oma esinemistasu ja teatud tasemest kõrgemaks ei saa piletihinda lihtsalt panna.

Kui Riia linnavalitsus teeb teoks plaani, mida uus linnapea on juba tükk aega rääkinud, ja nad ehitavad Riia kesklinna 60 000 inimest mahutava kontsertplatsi, siis oleks see super. Muidugi mitte Eesti jaoks, minu kui korraldaja jaoks küll. Riia on logistiliselt parem, piletihind saaks olla 20 protsenti madalam.

Sel suvel lauluväljakul toimuv Robbie Williamsi kontsert on vist kolmas Tallinnas toimuv suurüritus, mis pakub huvi ka teistes riikides?

Metallica tõi 2006. aastal Eestisse tuhandeid turiste, 2009. aastal tõi Madonna 29 000 välisturisti, nüüd müüme Williamsi kontserdile Eestist välja 35 000 piletit. Tegelikult võiks ju olla iga suvi üks, pigem kaks suurt artisti. Me teeme kampaania ju ka Soomes, Lätis ja Leedus – see on puhast turismiturundus, et tuldagu 20. augustil Tallinna lauluväljakule.

See kõik on puhas sihtkoha turundamine, Tallinna ja Eesti promo. Olen isegi mõelnud, et ehk peaks tulevikus riigiga suurte ürituste raames koostööd tegema. Üks asi on teha üldist kampaaniat stiilis «tule Eestisse», teine aga kutsuda inimesi selge põhjusega. Juba fakt, et Robbie Williams tuleb Eestisse, mitte Helsingisse või Riiga, on Eesti kui riigi maine küsimus.

Olete sellest rääkinud kultuuriministriga? Juttu on olnud mitmete ministrite ja võimuesindajatega. Paljud toetavad, mitmed on põhimõtteliselt vastu. Et meil on turumajandus, igaüks seisab enda eest ja me ei tee mingisuguseid erisusi. See on kurb, kui vaadata turuolukorda. 85 protsenti riike küsib kontserdipiletitelt madalamat käibemaksu ja peaaegu kõigil suurlinnadel on filmifond. Meie valik on, kas teha sama või olla konkurentsist väljas. Tihtipeale mõeldakse meil alles siis, kui on juba hilja. Otsustajad ei tohiks unustada ratsionaalset analüüsi ega dogmadesse kinni jääda. Üks asi on turismimajandus, teine aga meie enda inimestele elamusi pakkuda. Eesti noorema põlve poliitikud saavad sellest juba aru ja mõttelaad muutub.