Piraatlus nukuteatris?

Hetk Eesti Nuku- ja Noorsooteatri lavastusest «Puhh» detsembris.

FOTO: Stanislav Moškov

Teatrieksperdist vaatajale tundub, et nukuteatri «Puhh» on lugu karupoeg Puhhist, teater aga eitab seda.  

Lavakunstikooli teadur Eva-Liisa Linder avaldas veebikeskkonnas artikli, milles väidab, et Eesti Nuku- ja Noorsooteatris eelmise aasta 2. detsembril esietendunud ja üle 30 korra mängitud jõululavastus «Puhh» põhineb 90 protsendi ulatuses Alan Alexander Milne’i maailmakuulsatel jutustustel karupoeg Puhhist.

Ent probleem on selles, et nukuteatri kodulehelt ega lavastuse kavalehelt ei leia ainsatki viidet Milne’ile. Samuti puudub märge ühelegi teisele tekstile, dramatiseeringu autorile või tõlkijale. Teater väidab, et Vahur Kelleri lavastatud «Puhh» sündis nukuteatri trupitööna ja on inspireeritud nende kõigi lapsepõlves kuuldud lugudest ja armastatud mänguasjadest.

Kelleri sõnul koosnes prooviperiood harjutustest ja improvisatsioonidest, kus katsetati eri materjaliga. «Teiste materjalide hulgas arutasime ka «Karupoeg Puhhi» teemadel. Aga meil polnud kunagi raamatut ees, rääkimata dramatiseeringust,» väidab Keller. Just sellepärast, et lavastus, mida praegu teatri mängukavast enam ei leia, valmis mitmesuguste materjalide põhjal, ei pidanud Keller vajalikuks Milne’ile viidata.

Samas jätavad nukuteatri reklaamlehed kindla mulje, et teater toob lavale just teada-tuntud Puhhi-loo. Ühel mängukavaga lehel on kirjas: «PUHH: NUKU trupp ootab nii väikesi kui suuri vaatajaid kaasa elama ühe Väga Väikese Aruga Karu ja tema sõprade armsatele ja ajatutele seiklustele. Lapsepõlv on igavene. / mida enam sajab lund – tidili-pomm, / seda enam ajab lund – tidili-pomm, / seda enam ajab lund – tidili-pomm, / kuuse alla hange.»

Peale Linderi postituse on jõudnud Postimehe toimetusse ka teiste teatrikülastajate märkused, et tegu on Puhhi looga, millel puudub viide Milne’i «Puhhile». Samuti kirjutas Postimehes seda lavastust arvustanud Esme Kassak, et «... kokku on nopitud parimad Puhhi-palad» ja et lavalugu «haakub igati loogiliselt Puhhi tegeliku looga».

Eva-Liisa Linder, kes on ka teatriliidu aastapreemiate žürii liige, käis «Puhhi» vaatamas kaks korda, samuti tegi ta uuri­jana enda tarbeks märkmeid. Hiljem helisalvestust ja Milne’i teksti võrreldes järeldas Linder, et nukuteatri lavastus ei ole inspiratsioonist sündinud omadramaturgiline uudistekst, vaid Milne’i raamatu «Täielik Puhh» dramatiseering.

Linderi kinnitusel on lavale valitud sündmused «Karupoeg Puhhi» 1., 6. ja 7. peatükist ning «Maja Puhhi Salu servas» 2., 8., 9. ja 10. peatükist.

Lavastaja Vahur Keller ei näe «Puhhi» lavastuses ega reklaamimises midagi problemaatilist. Ta on kindel, et Linder sattus lihtsalt vaatama etendust, kus näitlejate mäng võis temas äratada vastavad mälestused. «See on ju tore, et tema jaoks oli see «Puhh» Puhhi lugu. Me tehes küll ei mõelnud seda niimoodi,» selgitab Keller.

Loe edasi Postimehe paberlehest või Postimees plussist!

Tagasi üles