/nginx/o/2012/05/24/1124422t1h87ef.jpg)
Eesti kirjastusi, emakeeleõpetajaid, kirjanikke ja raamatukoguhoidjaid ühendavad organisatsioonid tegid täna ühisavalduse, milles väljendavad muret kultuuriminister Rein Langi hiljutiste väljaütlemiste pärast.
Kultuuritegelased: Langi avaldused võivad eestikeelset kirjasõna kahjustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie, allakirjutanud, oleme mures Eesti Vabariigi kultuuriministri Rein Langi avalduste pärast, mis võivad viia eestikeelsele kirjasõnale ja seeläbi kogu meie kultuurile kahjulike otsusteni,» seisab avalduses.
Kultuuritegelased selgitavad, et minister väitis eelmise aasta lõpus valitsuse pressikonverentsil ja hiljutistes intervjuudes, et raamatute käibemaksusoodustus on tarbetu ning riik ei peaks rahvaraamatukogusid üldse toetama.
«Me leiame, et minister on unustanud mõned väga olulised põhimõtted, millest ta peaks oma töös eesti kultuuri arengu nimel töötava isikuna juhinduma,» jätkavad kultuuritegelased.
Nad toovad välja, et põhiseaduse preambula räägib kohustusest tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade ning vaba juurdepääs informatsioonile igas vormis. «Rahvaraamatukogu on väga tähtis kultuuri hoidmise, säilitamise ja levitamise koht ning sageli üks kogukonna tähtsamaid keskusi. Mitte mingil juhul ei saa iseenesestmõistetavaks pidada arvamust, et riik ei pea toetama rahvaraamatukogusid,» leiavad avalduse tegijad.
Nad selgitavad, et UNESCO rahvaraamatukogude manifest, millest juhindub raamatukogude seadusandluses kogu maailm, sealhulgas ka Eesti, ütleb selgelt, et rahvaraamatukogude olemasolu ja toimetuleku eest vastutavad võimuorganid nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil ning nende finantseerimine peab toimuma nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste eelarvest.
«Ammu enne UNESCO asutamist on seda tunnistanud ka iseseisev Eesti, pidades laiaulatuslikku rahvaraamatukogude võrku olulise riikliku tähendusega struktuuriks ning toetades fondide täiendamist juba 1920. aastate algusest,» märgivad avalduse autorid.
Nad jätkavad, et raamatute ja perioodika käibemaksusoodustus ei ole «Eesti ebaloomulik eripära» ja vaid mõnes Euroopa riigis on raamatute käibemaks muu käibemaksuga samal tasemel.
«Hariduse ja lugemisharjumuse toetamiseks on paljudes Euroopa Liidu riikides käibemaks hoopis madalam kui Eestis, mitmetes riikides koguni 0 protsenti. Lugemisharjumus ei seostu ainult kirjandusega, vaid kogu hariduse ja rahvuskultuuriga. Selle veendumuse vaimus on kinnitatud Euroopa Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, mis ühena vähestest lubab käibemaksu erandit kohaldada just raamatutele,» seisab avalduses.
«Nii nagu arst annab vande mitte teha halba, ei tohiks ka ka rahvuskultuuri arengut suunav isik teha sellele halba,» lõpeb pöördumine, mille autoriteks on Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ning Eesti Emakeeleõpetajate Selts.