Mitme koori ja loomingulise liidu esindajad, kõrgkooli rektorid tegid riigikogule ettepaneku vahetada välja Pika Hermanni tornis lipu langetamisel kasutatav signatuur «Mu isamaa armas» laulu vastu «Mu isamaa on minu arm».
Kultuuriinimesed vahetaks riigi esilipu langetamise meloodia välja
22. aprill 2009, 18:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lipuseaduse muudatuse taotlejad viitavad oma kirjas, et kui 1989. aastal otsustas tollane ENSV ministrite nõukogu kasutada Eesti riigilipu langetamisel laulu «Mu isamaa armas», ei peetud otsustamisel vajalikuks laulu osas ei kultuurijuhtide ega avalikkuse esindajatega nõu pidada.
Praegu lipu langetamisel kasutatav meloodia on saksa rahvalaul, mille viis on kasutusel ka Mikroneesia hümnina.
Kirja koostajate hinnangul sobiks signatuuriks paremini Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud «Mu isamaa on minu arm».
«Juba laulu esmaettekande järel 1947. aasta üldlaulupeol jõudis rahvas arusaamisele, millist hingeminevat pühalikku ja isamaalist sõnumit see laul endas kannab,» toonitatakse kirjas.
Sellest laulust kujunes kiiresti eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, rahva kestmist ning riigi taasiseseisvumise lootusi väljendav muusikaline sümbol.
Seetõttu peavad pöördumise koostajad igati sobivaks ja õigeks, et selle laulu signatuur kõlaks juba selle aasta üldlaulupeo eelõhtul Eesti lipu langetamisel Pika Hermanni tornis.
«Lipu langetamisel ja laulupeo lõpetamisel kõlav «Mu isamaa on minu arm» sümboolne ühtsus seisneb selleski, et mõlemal juhul väljendavad nad lootust, et ka uus päev koidab Eestile vabana ning laulupeole järgneb uus laulupäev,» seisab kirjas.
Riigikogu esimehele Ene Ergmale saadetud kirjale on alla kirjutanud rahvusooper Estonia audirigent Eri Klas, teaduste akadeemia meeskoori peadirigent Kuno Areng, inseneride meeskoori peadirigent Ants Üleoja, Tartu akadeemilise meeskoori peadirigent Alo Ritsing, Ellerheina peadirigent Tiia-Ester Loitme, 25. üldlaulupeo ja rahvusmeeskoori kunstiline juht Ants Soots, kooriühingu esimees Aarne Saluveer, koorijuhtide liidu esimees Hirvo Surva, Tallinna ülikooli meeskoori dirigent Jüri Rent ja Kalevi poistekoori juht Indrek Vijard.
Pöördumisega on ühinenud ka heliloojate liidu juht Olav Ehala, helilooja Veljo Tormis, Estonia seltsi esimees Arne Mikk, 18. tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht, teatriliidu esimees Ain Lutsepp, kirjanike liidu esimees Karl-Martin Sinijärv ja kunstnike liidu president Jaan Elken.
Samuti on pöördumise allkirjastanud muusika- ja teatriakadeemia rektor Peep Lassmann, Tartu ülikooli rektor Alar Karis, Tallinna tehnikaülikooli rektor Peep Sürje ja maaülikooli rektor Mait Klaassen.
Lipu langetamise signatuuri on ka varem soovitud muuta, eelmise aasta algul tegi sama ettepaneku Eesti Meestelaulu Selts. Siis otsustas riigikogu kultuurikomisjon seadust mitte muuta.
Praegu heisatakse Eesti lipp Pika Hermanni torni iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7, ja langetatakse päikeseloojangul. Lipu heiskamisel kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti hümni algusfraase ning langetamisel laulu «Mu isamaa armas».