Algas kultuuripärandi aasta

Kultuuriminister on tänavuse aasta kuulutanud kultuuripärandi aastaks, mille raames toimub üle Eesti palju väikseid rahvakultuuriga seotud üritusi. Aasta esinduslinn ehk pärandilinn on Viljandi ning eestkõnelejateks 12 pärandisaadikut, kes pärit eri elualadelt ning piirkondadest.

Kultuuriministeerium korraldab teema-aastaid eesmärgiga pühendada tähelepanu ühele valdkonnale, suunata inimesi rohkem mõtlema ja märkama meie ümber toimuvat, ütles ministeeriumi kantsler Paavo Nõgene. Tema sõnul soovitakse inimestele meenutada, et väärtustada tuleb nii kõike, mis on meie eelkäijate loodud, kuid arvestada ka, et kõik, mis luuakse täna, muutub homme pärandiks.

«Kultuuripärand pole ainult muinasväärtused, vaid kõik, mida loovad inimesed loovad ja mis jääb meist edasi tulevastele põlvedele,» lausus Nõgene.

Kultuuripärandi aasta koordinaator Riin Alatalu lisas, et aasta eesmärk on mäletada minevikku ja tunnetada seeläbi tulevikku.

Aasta üritused on suunatud mitte uhketele galadele, vaid vastupidi - kogukondlikele, kohalikele üritustele, seetõttu jagub terve aasta peale kõikjale ka hulk pisisündmusi. Fookus pole ka mitte suurlinnadel, vaid sedapuhku on aasta süda Viljandi, millel oma seotust pärandiga pole vaja tõestadagi.

Alatalu sõnul toimub aasta jooksul üle Eesti julgelt üle 300-400 ürituse. Neid korraldavad kohalikud muuseumid, vallavalitsused, mittetulundusühingud, rahvamajad.

Aasta sündmuste kirju kalender on nähtav aadressil kultuur.info ja pärandiaasta kodulehel. Kava vaadates torkavad eelkõige silma vanema rahvapärandiga seotud üritused – folklooripäev, pärimusmuusika õpituba, kiigenädal, käsitöötoad, näitemängu- või omakultuuripäevad, sugulasrahvaste keelepäevad, tantsunädalad, luulelugemisvõistlus jpm.

«See aasta on pigem traditsiooniliste teemade väljatooja. Aga on ka tulnud ettepanekuid näiteks interpreteerida moodsas võtmes vanu rahvalaule,» sõnas Alatalu. Hõimupäeval on aga plaan tutvustada koolisööklates läbi toidukultuuri hõimurahvaid ja nende rolli Eesti kultuuriloos.

Kui jaanuaris on veel talviselt tubasemad sündmused, siis veebruari algusest lähevad lahti juba aktiivsed tegevused õues – rahvusvaheline talvine tantsupidu Viljandis ning nädalapäevad hiljem Ida-Virumaal Tuhamägede talvine tantsupidu.

Koolidele on tehtud üleskutse pidada ühiselt meeles Eesti suurkujusid, süüdates nende haudadel küünlad. Selleks annab eeskuju ka president Toomas Hendrik Ilves, kes läheb 8. veebruaril koos Tarvastu kooli õpilastega panema küünalt Eesti muinsuskaitse ideoloogi Helmi Üpruse kalmule.

Meridiaan

27. märts on sümboolseks meridiaaniks, mil Eesti Vabariik on pärast taasiseseisvumist olnud kauem iseseisev kui esimesel perioodil 24. veebruar 1918 – 17. juuni 1940. Seda päeva tähistatakse päeval kell 14 veebikeskkonnas toimuva suure pärandiaasta mälumänguga.

«Mäng on interaktiivne. Igal küsimusel on neli valikvastust, ette tuleb nii pildiküsimusi, kaardi tundmist ja palju huvitavat,» rääkis pärandisaadik, laulja Ivo Linna, kes on ka ise kirglik mälumängur.

«Olen tähele pannud, et mõned inimesed nendest mälumängudest korjavad oma ajukurdude vahele noppeid, mida elus hiljem läheb vaja,» on Linna veendunud. «Meie pikka ajalugu arvestades on väga tähtis iga kübe, iga raasuke, mis jääb ühele inimesele kõrvade vahele meie maast ja selle juurde kuuluvast.»

Pärandiaasta eelarve oli 120 000 eurot, mis jagati umbes 45 projekti vahel eelmise aasta aprillis korraldatud ideevooru alusel.

Paljud väiksemate ürituste korraldajad on ise endale toetajad leidnud, samuti otsib programmitoimkond lisaks sponsoreid. «Säravate silmadega kirjutatud taotlusi, mida tasuks toetada, jäi veel päris palju,» sõnas koordinaator.

Edelaraudteega sõlmiti kokkulepe, mille alusel saavad rongis vabade kohtade olemasolul sõita kooligrupid pärandiaasta üritustele tasuta.

Nõgene lisas, et kultuuriministeerium on võtnud eesmärgiks jõuda meie vabariigi 100. sünnipäevaks ehk 1918. aastaks võimalikult suure hulga Eesti kultuuripärandist viia digitaalsetesse andmekogudesse, et see oleks rahvale lihtsalt kättesaadav - on need kirjandusteosed, teatrite lavastuste tekstid, kavaraamatud; museaalid, filmipärand vms. «Tervikuna seda valmis ei saa, aga suund on, et võimalikult palju üles saaks,» rääkis Nõgene.

«Eestis on umbes 10 miljonit museaali, millest üle 2 miljoni on juba kantud digitaalsesse andmekogusse MUIS. Üle 460 000 neist on inimestel kujutistena kättesaadavad-nähtavad,» tõi Nõgene näiteks.

KOMMENTAAR:  Pärandisaadik Ivo Linna

«Ilma kultuurita ei ole ühtegi rahvust. Kui me seda ei hoiaks, mis on enne meid olnud, siis me kustuksime, sulanduksime teiste sekka.

Ma ei ütleks, et ma saaks ritta panna, milline kultuuripärandi osa mulle kõige tähtsam on.

Ma olen muuseumis kasvanud laps. Minu vanemad töötasid Saaremaa muuseumis, tänu sellele on see mulle väga armas. Liigun palju ringi ja ühtviisi rõõmus ja kurb on mu meel, kui näen vanu korda tehtud maju ja neid, mis kaovad silme all. Muusika, kirjandus, kunst… heliline ajalugu – näiteks raadioajalugu on väga põnev. Vanad heliplaadid. See kõik on rahvale kunagi heameelt teinud, seda peab hoidma!

Mulle meeldib, et pärandiaasta ei ole keskendunud suurtele linnadele ja saalidele, vaid tegu on külaüritustega. Need on mu jaoks väga armsad.

Kui minu kodusaarest Muhust rääkida, siis üsna mitu aastat tagasi hakati seal ehitama Väinamere Uisku, see on väga uhke laev, mis viimati liikus 1920-ndatel. Vot see on pärandikultuuri priima näide, mille veeskamine sel aastal ka loodetavasti pärandiaasta all saab tehtud.»