Festival toob Eestisse kultuuri teisitimõtlejad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eestisse saabuv Krzysztof Penderecki on tänapäeva kuulsaim poola helilooja.   Tallinnas kõlab tema teos «Credo».
Eestisse saabuv Krzysztof Penderecki on tänapäeva kuulsaim poola helilooja. Tallinnas kõlab tema teos «Credo». Foto: RIA Novosti

Järgmisel nädalal algava MustonenFesti märksõnaks võiks vabalt olla «kultuuriline dissidentlus» – ajastu- ja stiilipiire avardav mahukas festival, mille juhiks ja loominguliseks keskpunktiks on viiuldaja ja dirigent Andres Mustonen, toob Eestisse nii kultuurilised pagulased-interpreedid, kel omal ajal raudse eesriide tagant vabasse kultuuriilma õnnestus pageda, kui ka loojad, kelle teosed on kutsunud muusikakultuuris esile muutusi.

«Eks ma ise olen ka alati teisitimõtleja olnud,» hindab Mustonen ise. «Meie ajastu probleem on meinstriim – lähtumine mingist keskteest, millest kardetakse kõrvale kalduda. Kuid nii mõtlemises kui ka interpretatsioonis kaasneb sellega stagnatsioon, vaimne betoneerumine. Jätkuv vaimne areng, püüdlemine millegi uue poole, see on pidev positiivne teisitimõtlemise protsess, mis aitab kogu aeg tajuda vaimseid ja kultuurilisi muutusi. Kunstnike puhul on see hädavajalik,» leiab Mustonen.

Ka festivali kava on ta just sellest põhimõttest lähtudes koostanud.

MustonenFesti külaliste nimekiri on aukartustäratav: alustades aukülalisest, Poola kõige kuulsamast heliloojast Krzysztof Pendereckist.

«Penderecki on suur helilooja ja muusik, aga ka Poola suur kodanik, kes aastakümnete jooksul on lähtunud kindlast põhimõttest – kunst ei kannata kompromisse, võõra näo teesklemist, iseenese vastu rääkimist,» on tema kohta öelnud Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves, kes kuulsal heliloojal Poolas külas käis. «Nagu tõeliselt suur looja, pole ta end pannud väljapoole aega, milles elab ja loob, ega ole end välja lülitanud oma ajaloost ja olevikust.»

Teravalt ajavaimu tajuval heliloojal palus näiteks vastupanuliikumine Solidaarsus kirjutada teos valitsusevastases demonstratsioonis hukkunute mälestuseks. Penderecki kirjutas Lech Wałęsale pühendatud «Lacrimosa», mida ta hiljem täiendas ning millest sündis üks ta tähtsamaid teoseid «Poola reekviem» vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile.

Selline kooslus vaimustab heliloojat aina enam, nii jätkab Penderecki talle omase tõsimeelsuse ja peene dramaatikaga ka oratooriumis «Credo» (1998), mis kõlab ka tänavuse MustonenFesti avakontserdil. Solistina astub sel kontserdil üles festivali teine maailmanimega külaline, tšellist Miša Maiski, kes festivalil annab lisaks veel ühe kontserdi, sedapuhku koos oma pianistist tütre Lilyga.

Kosmopoliidid

Lätis sündinud tšellisti Miša Maiski õpingutee möödus kõigepealt Leningradi konservatooriumis, siis juba Moskva konservatooriumis, kus tema õpetajaks ja mentoriks oli Mstislav Rostropovitš. Kuigi ta pälvis juba oma debüütesinemisega tiitli «tuleviku-Rostropovitš», viidates sellega maailmanimega vene tšellistile, tuli tõeline läbimurre 1966. aastal auhinnalise kohaga Tšaikovski-nimelisel interpreetide konkursil.

Drastiline pööre Nõukogude Liidus juba nimeka tšellisti kuulsust omandama hakanud Maiski elus saabus aga 1970ndatel, pärast seda kui tema õde Iisraeli emigreerus – kontserdid jäeti ära, tal keelati sõita välismaale, kogu asi tipnes aga vangla ja 18 kuuga töölaagris. Peaaegu kaks aastat interpreedi elust möödusid tšellota.

Moskva konservatooriumi lõputunnistust tal saada ei õnnestunudki, kuid nagu ütles talle ka tema õpetaja Rostropovitš – diplom on vaid paber, oluline on see, mida õpid elust enesest.

Maiski emigreerus Iisraeli ning veidi pärast pääsemist raudse eesriide tagant tuli ülesastumine ka ühes maailma hinnatumas kontserdisaalis Carnegie Hallis.

Sestpeale on ta koostööd teinud mainekate muusikutega, nagu näiteks pianistide Martha Argerichi, Radu Lupu ja Sergio Tiempoga, viiuldajate Gidon Kremeri ja Janine Janseni ning dirigentide Leonard Bernsteini, Zubin Mehta, Vladimir Ashkenazy, ­Daniel Barenboimi jt.

Maineka plaadifirma Deutsche Grammophone märgi all on Maiskil ilmunud üle 50 plaadistuse, teiste seas selliste nimekate kollektiividega nagu Viini filharmoonikud, Berliini filharmoonikud jt.

«Ükskõik, mida sa elus ka teed, proovi seda teha erakordselt hästi,» kõlab tema moto. «Minu jaoks on kvaliteet alati tähtsam olnud kui kvantiteet.»

Lätis sündinud on veel üks nimekas festivalikülaline, tippviiuldaja Gidon Kremer. Tema juhitud Baltimaade parimatest keelpillimängijatest koosnev, Grammyga pärjatud orkester Kremerata Baltica, millel täitus hiljuti 15 tegutsemisaastat, on Eesti publikule siinsete ülesastumiste kaudu hea tuttav.  

«Minu sooviks oli ühelt poolt kaitsta nende rahvuslikku identiteeti ning teisalt teha midagi head nende riikide muusikaelule – seda võib vabalt nimetada ka poliitiliseks ettevõtmiseks,» on muusik rääkinud orkestri saamisloost intervjuus ajalehele Guardian. «Nad on värske suhtumisega ja rutiinist kaugel,» iseloomustab Kremer omaloodud kollektiivi.

MustonenFestil saab aga teoks erakordne ühiskontsert, kus esmakordselt kohtuvad laval hiljutised muusikalised juubilarid: 40-aastane Hortus Musicus ja 15-aastane Kremerata Baltica. Kava, kus leidub nii Corelli, Kantšeli kui Tüüri muusikat, kompab ajastute ja stiilide piire, tulemuseks ülimalt nauditav ja hõrk muusikaline esteetika.

Tähtsad muutused

«Minu jaoks on oluline esteetiline protsess, mõtlemine, mitte pelgalt kontsert. Seejuures on kõige tähtsamad tänapäeva helilooojad, kes muusikat kirjutavad – mina tahan nende sõnumit edasi anda,» jutustab MustonenFesti süda ja hing Andres Mustonen.

«Ühelt poolt on oluline festivali vaimsus, teisalt ka interpretatsioon – üks teiseta ei toimi. Ma tahan näidata, et muusikas pole olemas üht ja ainsat tõde, et on mitmeid võimalusi. Iga kontsert on omaette maailm,» lubab ta.

Nii kutsuvadki kuulajad nii Tallinnas, Pärnus kui ka Jõhvis oma maailma Peterburi mungakloostri koor Optina Pustõn või teatraalse väljenduslaadiga Belgia vanamuusikaansambel B’ROCK, kes esitab nii John Cage’i «Keelpillikvartetti» neljas osas kui ka Antonio Vivaldi teost «Aastaajad».

«Mõlemad, nii Vivaldi kui Cage on heliloojana mõjutanud oma aega ja nende vaim elab meie kunsti ja esteetikamaailmas edasi,» räägib Mustonen.

Festival

MustonenFest

1.–9. veebruarini Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis

Külalishelilooja Krzysztof Penderecki

Esinevad Miša ja Lily Maiski, Kremerata Baltica ja Hortus Musicus, B’ROCK, Optina Pustõn, ERSO, Latvija ja Ellerhein

Kava vaata www.concert.ee

Tagasi üles