Inimeste lugemisharjumised on visad muutuma

Digiraamat

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Raamatukaupluse Krisostomus juhatuse liikme Margus Pau sõnul on eestlaste lugemisharjumused visad muutuma, samas e-lugeri soetanud enam poest paberraamatuid ei osta.

Pau märkis, et Kristostomus müüb kuus keskmiselt kuni 4000 euro eest digiraamatuid ja paberraamatuid 130 000 euro eest.

Digiraamatute müük on aastalt aastale vaikselt kasvanud ning ka lugereid tuleb järjest juurde, lisas ta.

Pau sõnul oodatakse Soomes juba 2001. aastast plahvatuslikku digiraamatute müüki, ilmne on aga see, et seda ei juhtu. «Inimeste lugemisharjumused on visad muutuma.»

Ta märkis, et seadmed digiraamatute lugemiseks paranevad koguaeg ning lugemiskogemus on võrdväärne paberraamatuga. Lugeri aku vastupidavus on erinevalt tahvelarvuti omast märkimisväärselt pikem, keskmiselt kuni üks kuu. Ka päike ei sega lugeri kasutamist ning uuematel mudelitel on ka taustavalgus, mis võimaldab raamatut pimedas lugeda.

Pau lisas, et teaduskirjandus on võtnud julgeid samme e-platvormidele liikumise osas, pakse entsüklopeediaid on mugavam kasutada digitaalsetena. Ka raamatukogud suunavad järjest rohkem finantseeringuid e-valdkonnale – teaduskirjandus, ajakirjad, ajalehed.

Eesti Kirjastuste Liidu liikmete menuraamatute tabelid kinnitavad, et eelmisel aastal osteti võrreldes paberraamatutega digiraamatuid ikka väga vähe. Näiteks e-raamatute müügitabeli 1. koha teost, Indrek Hargla romaani «Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus» müüdi e-raamatuna 257 korral, kuid paberraamatuna viis selle koju 3099 ostjat.

Tagasi üles