/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/02/03/1553048t1h133e.jpg)
Poola nimekaimaks elavaks heliloojaks peetav Krzysztof Penderecki ütles reedel Eestis kohtumisel huvilistega, et tal on muusikaliste teoste kirjutamine kuni seitse aastat ette planeeritud.
Penderecki: mul on plaanid tehtud seitsmeks aastaks ette
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Penderecki ütles, et enamasti ta ei tea, kust inspiratsioon tuleb. «Suures plaanis on mul teoste kuju ette teada. Ja loomulikult ma muudan neid vahepeal,» sõnas helilooja.
Muusika kirjutamisel tuleb arvestada, kuidas see kõlab 50-100 aasta pärast, ütles Penderecki. «See on nagu mu puudekoguga: ma pean ette mõtlema, kui palju neid veel mahub,» lisas ta.
Botaanikahuvilise Penderecki kodupargis on mitu hektarit puid, 1700 liiki. Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves istutasid 2011. aastal Krzysztof Penderecki ja tema abikaasa Elzbieta Penderecka koduaeda Eestis aretatud iluõunapuu «Professor August Vaga», mis pärines Karukäpa puukoolist Luual.
Penderecki sündis 1933. aastal Dębicas, isa soovis, et temast saaks arhitekt.
Tõsisemalt komponeerima hakkas ta 1957. aastal, kuna võistlusel oli auhinnaks sõit läände. «Kirjutasin igaks juhuks kolm pala ja võitsingi kolm esimest kohta,» rääkis Pendericki. Rahvusvahelise tuntuse tõi talle 1961. aastal UNESCO auhinnaga pärjatud «Itk Hiroshima ohvritele», milles helilooja kasutas hiiglaslikku keelpillikoosseisu.
Kuna raha oli vaja, kirjutas ta muusikat ka teatrile, filmides kõlav Penderecki muusika aga reeglina enam spetsiaalselt filmide jaoks komponeeritud ei ole. «Alati muidugi pole olnud meeldiv kuulda oma muusikat teatud stseenides,» ütles ta. «Minu muusikat kasutanud filmidest tuntuim on ilmselt Stanley Kubricku «Hiilgus» («Shining», 1980).»
Kõige tihedamalt oli ta seotud Andrzej Wajda 2007. aasta filmi «Katyn» muusikaga. «Ma ei komponeerinud seda muusikat, kuid andsin Wajdale idee. Katõnis tapeti 1940. aastal minu onu ja Andrzej isa,» ütles Penderecki.
2010. aasta märtsist on Penderecki Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor.
Penderecki viibib praegu Eestis seosega festivaliga Mustonenfest, kus reedel kõlab tema 1996. aastal kirjutatud teose «Credo» esmaettekanne Eestis.