Nukuteater pidi küsima palgaraha ministeeriumilt

Nukuteater Foto: Toomas Huik / Postimees

Kultuuriministeerium saadab alanud nädalal nukuteatrisse audiitorid, kes peavad kontrollima teatri rahaasju.

«Kui ministeerium ei oleks appi tulnud, oleks jaanuarikuus nukuteatri näitlejatel palgapäev tulemata jäänud,» ütles kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene. Appitulek, millele Nõgene viitab, on erikokkulepe, millega ministeerium kandis teatrile enne tähtaega üle ühe osa riigitoetusest, sest teatri kassa oli jaanuaris tühi.

«Lisatingimus oli, et see raha peab minema inimestele, mitte muude võlgade katteks,» lisab Nõgene. Kaudselt on see ka kinnitus, et asi pole ainult palkades, vaid võib-olla hoopis suuremates rahalistes raskustest.

Rahaasjad selgumas

Fakti, et teatril on viimastel kuudel olnud probleeme arvete tasumisega, ei salga ükski asjaosaline. Näiteks käis hiljuti nukuteatri peale ministeeriumis kaebamas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, öeldes, et teater ei tasu juba neljandat kuud arveid. Igal juhul on löögi alla sattunud ka teatridirektor Meelis Pai ametikoht.

Reede õhtul teatas kultuuriministeerium, et vahetab sihtasutuse Nuku nõukogust välja kaks liiget, mille peale nõukogu esimees Jaan Puusaag kommenteeris Delfile, et ilmselt tahetakse Meelis Paist lahti saada. Puusaag ise oli selle sammu – nõukogu liikmete vahetamise ja Meelis Pai võimaliku lahtilaskmise – suhtes väga kriitiline.

Hillar Sein, kes on nii sihtasutuse Nuku nõukogu liige (tema jäi alles) kui ka ministeeriumi teatrinõunik, rääkis, et nukuteatri eelmise aasta «miinus» selgub homme, kui töö lõpetab riigiasutuse likvideerimiskomisjon – oli ju nukuteater viimase ajani riigiteater ehk riigiasutus ning alles hiljuti muudeti sihtasutuseks.

Likvideerimiskomisjoni töö ongi välja selgitada, millised on tegevuse lõpetanud riigiteatri varad ja kohustused ehk mis siis ikkagi sihtasutusele üle läheb – kas võidud või võlad. Igatahes räägitakse kuluaarides, et nukuteatri eelmise aasta miinus oli 100 000 – 300 000 eurot. Tänavu saab nukuteater riigilt sihtotstarbelist toetust 861 000 eurot.

Eriti problemaatiliseks teeb asja see, et ilmselt pole kahjum tekkinud mingist ühes kohast või eriprojektist, vaid aastatega pisitasa kasvanud tavaliste tegevuskulude arvelt.

Eelmise aasta teises pooles hakkasid summad aga üle pea kasvama ning kui teater sai jaanuari alguses kätte esimese osa riigitoetusest, makstigi sellega kinni osa tasumata arveid – töötajate palgaks aga enam raha ei jätkunud.

Nukuteatri direktor Meelis Pai selgitas, et teatril ei saagi tulud ja kulud langeda ühte aega. Kui etendust ette valmistatakse, tuleb palju kulusid ja raha läheb välja; kui etendust mängitakse ning pileteid müüakse, tuleb raha sisse. Nii juhtubki, et vahel tulevad võlad, aga siis laekub raha ja maksad võlgu  jälle tagasi.

Eelmüügi raha otsas

«Ei saa olla nii, et kassa on rahast täiesti tühi,» kurjustas teatrinõunik Sein. Pealgi – on kahtlus, et tegu pole ajutise rahavoogude juhtimise probleemiga, vaid pigem ikkagi suurema lumepalliga, kus võlad on kasvanud üha suuremaks ja tagasimaksmise aeg veninud üha pikemaks.

Kõlavad ka jutud, et  «Shreki» lavastusele müüdi väga palju pileteid eelmüügist, aga ka sealt saadud raha läks täies mahus vanade võlgade klaarimiseks. «Tuleb küsida, kust tuleb siis raha etenduse väljatoomiseks,» lisas Sein. Probleem võib seega olla suurem.

Kaudselt möönab seda lõpuks ka Meelis Pai: «Võtsin tööle mitu noort nukunäitlejat, kunstilise juhi ja peakunstniku – ainuüksi nende kulu oli eelmisel aastal 107 000 eurot, aga seda toetust, mis mul nende inimeste jaoks lubati, ei tulnud.» Ministeerium eitab, et mingi selline lubadus oli.

Pai tunnistab võlgu Riigi Kinnisvara ASi ees. «Pean siin miinust tekitama ja kuna olime riigiteater ja Riigi Kinnisvara on riigiasutus, siis …» selgitab Pai. Õli valab tulle ka jaanuari keskel puhkenud skandaal «Puhhi» lavastuse ümber. Postimees kirjutas tollal, et lavastuse tekst on peaaegu üks ühele pärit A. A. Milne’i raamatutest, teater vastas aga, et tegu on improvisatsiooniga.

Nädal hiljem teater siiski tunnistas oma eksimust ja kunstiline juht Vahur Keller astus tagasi. Tegelikult oli probleem aga teada juba varem.

Kultuuriminister Lang küsis Pailt juba oktoobris, kas autorlusega on kõik korras. «Ütlesin ministrile tollal otse, et autorluseprobleeme pole, aga küsisin enne Kelleri käest, et kuidas on. Ise ma ju seda ei teadnud,» rääkis Pai. «Võib-olla minister nüüd arvab, et petsin teda.»

Ministeeriumi poolt nukuteatrisse saadetavad audiitorid peavad vaatama rahaasju, aga heitma pilgu ka muudele küsimustele – lepingutele ja autoriõiguste teemale.