Nukuteatri direktor Meelis Pai lükkas tagasi info nukuteatri rahaprobleemidest ning kinnitas, et see, et kultuuriministeerium teatrile palgaraha annab, on täiesti tavapärane teatritegevus.
Meelis Pai: veebruari lõpus on teater võib-olla 300 000 euroga plussis
«Minul on selle üle hea meel, et nüüd ma lõpuks tean, kes on need inimesed, kes on nukuteatrit mõnda aega poriga loopinud ja skandaale produtseerinud – kantsler Paavo Nõgene ja teatrinõunik Hillar Sein, kes on minu endised kolleegid,» ütles Pai Kuku raadiole antud intervjuus.
«Kui ma loen siit artiklist, et mingi erikokkulepe on sõlmitud – no mina ei tea, kellega see sõlmiti. Teiseks ma loen, et räägitakse kuluaarides, teatrinõunik ütleb, «kõlavad ka jutud» - no öelge, kui tõsiseltvõetav see on?» kurjustas Pai. «Täiesti tavaline argielu on nukuteatris. See vahe ainult on, et riigiteater lõpetas, tehakse audit ja alustab sihtasutus.»
Pai selgitas, et nagu äris, käib asi ka teatris: «Algul kui käivitatakse, on ju raha vaja sisse panna, et pärast välja võtta: sama on etendusega. Algul teeme kulutusi, ühel hetkel vaatame, mis seis on, pärast tuleb tulupool – piletitest. See kõik on nii kurb. Ma vaatan seda viimast kuud, mis on nukuteatri ümber toimunud, see häirib meie kõikide tööd.»
Saatejuhtide küsimusele, kas tuli siis teatril ministeeriumilt palgaraha juurde küsida, vastas Pai: «Novot ei ole! Ma pole kantsleriga kordagi sõnagi vahetanud. See on täiesti rutiinne tegevus, et taotletakse ministeeriumist raha. Ministeerium maksabki ju pool teatri eelarvest, teise poole teenime meie ise. See on täiesti tavaline tegevus, kõik teatrid saavad kultuuriministeeriumist oma palgaraha. Mitte mingit erikokkulepet pole mina mitte kellegagi teinud!» raius Pai.
Seda hirmu, et nukuteatri uksed kinni pannakse, direktori kinnitusel ei ole. Postimehe artiklis mainitud kuni 300 000-eurose puudujääki kommenteerides ütles Pai: «Ma võin öelda seda, et võib-olla veebruari lõpus on 300 000 eurot plussi. Teater töötab sügisest kevadeni, majandusaasta aruannet vaadatakse jaanuarist detsembrini. Kõik eelnevad aastad on nukuteater toiminud, ma olen 12 aastat seda teatrit juhtinud. Kuidas seal siis järsku nii hulluks kõik läks? See ei vasta tõele,» kinnitas Meelis Pai.
Seda, kas küsimus võib olla tema isikus, ei osanud Pai öelda. «Minu tööandja 1. veebruarist on nõukogu, eks nemad otsustavad. Kui olen mina võetud sihikule, siis seda tsiviliseeritud ühiskonnas tehakse korrektselt – arutatakse ja ka lahkutakse korrektselt, kui kellelegi tundub, et ma oma tööga hakkama ei saa. Eelnevad aastad on nii olnud, et ministeeriumist ma olen nõu ja abi saanud, aga mitte selliseid jamasid.»
Pai rääkis, et on kogu aeg lootnud, et kokku pannakse teatrijuhile nõuandev kogu, kes aitab teatrit juhtida. «Teatri juhtimine nii kerge ka ei ole. Teater on väga õrn ja habras süsteem, seda peab väga hästi tajuma. Eriti nukuteater, mis on nii spetsiifiline oma olekult. Inimesed peavad väga palju olema tausta uurinud, et üldse osata nõu anda.»
«Me oleme ikkagi rahvusvahelisel tasemel suur nukukunstikeskus oma muuseumi ja lavastustega, ega need grand prix’d, mis meil üle maailma tulnud on, ega need niisama ei tule. See on üks tohutu suur õppimine ja töö,» rääkis ta.
«See osa, mida mina kunagi 12 aastat tagasi kõige rohkem kartsin, et nukukunst kaob Eesti pinnalt, siis nüüd aina kindlamaks kogu see olek muutub tänu meie muuseumile ja tänu meie kõrgele kunstilisel tasemel lavastustele ja tänu sellele, et noor generatsioon järjest tuleb peale,» sõnas Pai.
Tänane Postimees kirjutas, et nukuteatril on viimastel kuudel olnud probleeme arvete tasumisega ning väidetavalt jäi oli teatri eelmise aasta miinus 100 000 - 300 000 eurot. Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene ütles, et kui ministeerium ei oleks enne tähtaega teatrile üht osa riigitoetusest välja maksnud, oleks nukuteatri näitlejatele jaanuarikuus palgapäev tulemata jäänud.