Jälle on põhjust kirjutada sellest, et Eesti inimene käis rohkem kinos kui aasta varem. Värske statistika järgi osteti Eestis eelmisel aastal 2 586 995 kinopiletit, mis on 6,2 protsenti rohkem kui tunamullu ja teeb iga siinse elaniku kohta 1,96 külastust – taasiseseisva Eesti kinolevi rekord.
Midagi väga erandlikku selles siiski ei ole – rekordilised on olnud juba viimased kümme aastat, kui kinokülastuste hulk on kord väiksemate, kord suuremate hüpetega pidevalt kasvanud. Viimane tõepoolest tähelepanuväärne tõus oli 2010. aastal – koguni 16,3 protsenti.
Ka põhjus oli selge – pärast Coca-Cola Plaza monopoli murdnud Solarise kobarkino avamist Tallinnas kukkusid kinopiletite hinnad järsult, võrreldes 2008. aastaga koguni 18,5 protsenti ehk keskmiselt 3,66 euroni. Kinoskäigust, mis oli olnud üks kallimaid Ida-Euroopas, sai üleöö üks odavamaid.
Pärast seda on kinopileti hind küll pidevalt tõusnud, kuid mitte nii järsult, et ületaks 2008. aasta taseme ehk 4,5 eurot. Mullu maksis keskmine kinopilet 4,4 eurot, mis võrreldes muu hinnatõusuga püsib siiski suhteliselt soodsana. Tõsi, kinopidajad on vihjanud, et pidu saab peagi otsa – ümbritsev hinnaralli ei jäta mõju avaldamata ka kinopiletitele.
Võrdluseks: 2011. aastal maksis Ida-Euroopa riikide keskmine kinopilet 4,5 eurot, kalleim oli see Venemaal (5,4 eurot) ja odavaim Leedus (3,62 eurot).
Lääne-Euroopas ja Skandinaavias seevastu ulatus keskmine kinopileti hind 8,18 euroni. Kõige kallim oli kinos käia Šveitsis (12,74 eurot), kõige odavam aga Portugalis (5,09 eurot). Soomes maksis kinopilet mullu 9,49 eurot – päris ehmatav, eks?
Siiski pole kinopileti hind ainus põhjus, miks meie kinokülastatavus järjest ülespoole ronib, olles juba mitu aastat üks suurimaid Ida-Euroopas – vaid Montenegros tuleb rohkem kui kaks kinoskäiku elaniku kohta.
Tõsi, Lääne-Euroopa keskmiseni, mis jääb sõltuvalt aastast 2,2 ja 2,5 vahele, on veel arenguruumi. Tähele tuleb panna aga seda, et sealse keskmise ajavad kõrgeks Island ja Iirimaa – esimene viie ja teine nelja korraga elaniku kohta –, kes kuuluvad selles arvestuses ka maailma absoluutsesse tippu.
Soome juba taga, Rootsi ka
Soomest näiteks oleme juba kolmandat aastat ees, ja vahe üksnes suureneb – mullu oli vastav näitaja seal tänu kodumaise filmi fenomenaalsele edule küll viimase 30 aasta parim, aga siiski ainult 1,55 külastust elaniku kohta. Ka Rootsist saime napilt mööda – nemad jäid pidama 1,92 korra peale.
Vahel on vastused väga lihtsad – ka kinokülastatavusega seoses. Näiteks see, kas populaarsetele või suisa legendaarsetele filmidele tehakse järgesid. Mullu tehti – neist kuus jõudsid ka esikümnesse. Sealjuures ületas «Jääaeg», mille kõik neli osa kuuluvad nüüd taasiseseisvusaegse kinolevi kümne vaadatuima filmi hulka, pea poole võrra ka James Bondi – 170 696 vaatajat 94 995 vastu.
Tähelepanuväärse hulga vaatajaid kogusid 2012. aasta esikümne filmid ka kümnekesi kokku – 29,1 protsenti vaatajate koguarvust. Rekord see varasemaga võrreldes siiski pole – näiteks 2009. aastal, kui tuli välja «Jääaeg 3», oli sama näitaja koguni 34,7 protsenti.
Tõele lähemale juhatab meid see, kui uurida, milline vaatajate arv on ette näidata filmil, mis lõpetab edetabeli esisaja. 2010. aastal oli selleks 3592, 2012. aastal aga 5929. Sinna vahele jääb levifilmide hulga tähelepanuväärne tõus: 2010. aasta 175 filmi asemel ringles 2012. aasta kinolevis juba 228 uut filmi.
Rohkem kui neli filmi nädalas
Valik muutub üha rikkalikumaks – lihtne arvestus näitab, et eelmisel aastal tuli ekraanidele keskmiselt 4,38 filmi nädalas. See on väga suur hulk ühe väikese riigi kohta, kus on nii vähe ekraane – kõigest 70. Soomes näiteks piirdus esilinastuste arv mullu 178ga.
Kui paljud teist mäletavad veel filme «Lõpusirge» või «Miss Kicki»? Pole kuulnudki? Nii ongi – see on rikkaliku valiku pahupool. Müra on palju, kõigile ei jätku ekraaniaega ja tähelepanu, ka osa levitajaid – välismaiste filmidega tegeles koguni 15 firmat, nii mõnegi puhul jäi levifilmide hulk alla viie – on lohakad ja toovad ekraanile filme, mille tõlge lonkab ja subtiitrid karjuvad kirjavigade parandaja järele.
19,1 protsenti uutest filmidest on juba Euroopa päritolu. Ka see näitaja kasvab pidevalt. On üha enam Euroopa moodi. Soomes näiteks 20 protsenti. Kõik pole siiski kuld, mis hiilgab. Järjest rohkem satub siinsesse levisse Vene ja Prantsuse kassafilme. Kuhu jäid aga Aleksandr Sokurovi «Faust» ja Andrei Zvjagintsevi «Jelena» – Vene autorifilmi parimad näited?
Küllaltki hästi on esindatud Põhjamaade filmikunst. Soomest näiteks sealsed menukid «Tee põhja», «Puhastus», «Iron Sky» ja «Vuosaari». Hea, et siinsesse levisse satub ka õige kaugete filmikultuuride esindajaid, tähelepanuväärseimana sedapuhku Iraani film «Lahkuminek», mis kogus ka korraliku hulga vaatajaid – 2421.
Võis arvata, et kõikjal Euroopas laineid löönud Prantsuse dramöödia «1+1» jõuab kõrgele, aga et nõnda kõrgele – 38 924 vaatajaga 13. kohale? Soomes levitati seda kümnete koopiatega ja ometi kõigest 44. koht, veelgi väiksema vaatajate arvuga kui Eestis. Meie janu tõsiste, samas helgete euroopalike lugude järele?
Korralik oli aasta ka Eesti filmile. 195 844 vaatajani pole jõutud viimasel viiel aastal – rekord püsib jätkuvasti 2007. aasta käes, kui Eesti film kogus 232 478 vaatajat. Siis oli esikümnes koguni kolm Eesti filmi: «Jan Uuspõld läheb Tartusse», «Georg» ja «Sügisball», nüüd «Seenelkäik». 73 712 vaatajat teeb sellest viimase 20 aasta populaarsuselt kolmanda kinolevi filmi «Nimed marmortahvlil» ja «Vanad ja kobedad saavad jalad alla» järel.
Eesti filmi turuosaks vaatajate arvu järgi jäi 7,6. 2007. aastal oli see 14,3. Palju või vähe? Kui protsendi järgi otsustada, siis pigem vähe. Tõsi, oli ka väga tihe filmiaasta. Nii hõivas «Eestlanna Pariisis» 36 621 vaatajaga alles 15. ja «Vasaku jala reede» 32 990 vaatajaga 21. koha. Mis peamine: Eesti film tekitas jälle kõneainet.
Võrdluseks: Soomes oli kodumaise filmi turuosaks 28,8 protsenti, Rootsis 22 protsenti ja Norras 17. Võrdlus pole siiski päris adekvaatne – Soomes tuli välja näiteks 36 mängu- ja dokumentaalfilmi, mis on ebatavaline ka nende eneste jaoks.
Võimsate arvude tagant paistab selgelt välja ka sealsete kinode digitaliseerimine. Eelmise aasta lõpuks olid Soome 166 kino 290 ekraanist digitaalsed juba 95 protsendi, mis võimaldas kodumaist filmi levitada nii nagu ei kunagi varem – korraga sadakonnal ekraanil üle kogu riigi. Selleks panid õlad kokku nii kinopidajad, kohalik omavalitsus kui ka riik.
Eestis? Meil pole endiselt võimalik kinos käia isegi kõigis maakonnakeskustes, kvaliteetse digitaalse näitamistehnika omamisest rääkimata. Kõigele vaatamata sügav kummardus Tartu Elektriteatri ja Endla teatrikino, meie kahe uue kinokultuurimaja ees. Ja Sõpruse kino pidava Musta Käe ees ka, et ta jätkaks samas vaimus – Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta parimate levifilmide esikümnes oli koguni seitse nende levitatud filmi.
Eesti kinolevi esikümme
1. «Jääaeg 4» (USA) – 170 696 vaatajat
2. «007 Skyfall» (pildil, UK-USA) – 94 995
3. «Madagaskar 3» (USA) – 87 764
4. «Seenelkäik» (Eesti) – 73 712
5. «Vaprake» (USA) – 70 488
6. «Ted» (USA) – 59 832
7. «Videviku saaga: Koidukuma. Osa 2 (USA-UK) – 51 838
8. «Diktaator» (USA) – 49 513
9. «Kääbik: ootamatu teekond» (USA) – 49 509
10. «Pimeduse rüütli taastulek» (USA-UK) – 45 031
Kokku linastus kinolevis 228 uut ja 166 vana filmi.
Eesti kinolevi lõpukümme
228. «Põliseuraaslane» (Leedu) – 15 vaatajat
227. «Pitsad» (Läti-Eesti) – 29
226. «Alati on alati» (Eesti) – 37*
225. «Armud tulnud, armud jäänud» (Eesti) – 41*
224. «Miss Kicki» (Rootsi) – 45
223. «Sitt aasta» (USA) – 158
222. «Berserk: kuldajastu» (Jaapan) – 265
221. «Lõpusirge» (Prantsusmaa) – 274
220. «Gracias a la Vida»/«Amontillado» (Eesti) – 282**
119. «Ma nägin saatanat» (Lõuna-Korea) – 306
* dokumentaalfilm ** lühimängufilm
Eesti filmi kinolevi esikümme
1. (4.) «Seenelkäik» (pildil) – 73 712 vaatajat
2. (15.) «Eestlanna Pariisis» (Prantsusmaa) – 36 621*
3. (21.) «Vasaku jala reede» – 32 990
4. (36.) «Puhastus» (Soome) – 18 137*
5. (38.) «Deemonid» – 17 494
6. (144.) «Hella W» (Soome) – 2482*
7. (152.) «Umbkotid» – 2167
8. (157.) «Rat King» (Soome) – 1901*
9. (178.) «Kõik muusikud on kaabakad» – 1217
10. (180.) «Varesesaare venelased» – 1178
* kaastootja
Kokku linastus kinolevis vähemalt nädal aega
24 uut Eesti filmi või -programmi, k.a vähemusosalusega filmid.
Mitteingliskeelse filmi esikümme
(v.a Eesti filmid)
1. (13) «1+1» (Prantsusmaa) – 38 924 vaatajat
2. (54.) «Džungel» (Venemaa) – 11 025
3. (58.) «Millest mehed veel räägivad» (Venemaa) – 10 686
4. (68.) «Võssotski. Aitäh, et olen elus!» (Venemaa) – 8584
5. (76.) «Vuosaari» (Soome) – 7482
6. (80.) «On alles Karlsson!» (Venemaa) – 7184
7. (86.) «Kummi-Tarzan» (Taani) – 6824*
8. (98.) «Ainult armastust» (Taani) – 5939
9. (100.) «Tuhkatriinu» (Venemaa) – 5929*
10. (101.) «Koletis Pariisis» (Prantsusmaa) – 5745*
* eesti keelde dubleeritud animafilm
Kokku linastus kinolevis 109 uut USA filmi, 86 uut
Euroopa filmi, 24 uut Eesti filmi ja 9 uut muu ilma filmi.
Aasta parimad kinolevifilmid
(Eesti Filmiajakirjanike Ühingu valik)
1. «Holy Motors» (pildil, Prantsusmaa) – 1739 vaatajat
2. «Torino hobune» (Ungari) – 227
3. «Häbi» (Suurbritannia) – 7768
4. «Lahkuminek» (Iraan) – 2421
5.–6 «Kuutõusu kuningriik» (USA) – 6829
5.–6. «Inglite osa» (Suurbritannia) – 809
7. «1+1» (Prantsusmaa) – 38 924
8. «Metsiku lõunamaa asukad» (USA) – 2317
9. «Hugo Cabret´ leiutis» (USA) – 4442
10.–11. «Iron Sky» (Soome) – 5334
10.–11. «Türannosaurus» (Suurbritannia) – 1204