Eesti Filmi Instituudi (endise nimega Eesti Filmi SA) väitel oli enamik riigikontrolli eriaruandes esile toodud tehnilist laadi puudusi kõrvaldatud juba enne kontrolli alustamist 2012. aastal, mistõttu kriitika ei ole pädev.
EFSA: riigikontroll esitab aruandes eksitavaid väiteid
8. veebruar 2013, 11:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui eriaruanne tervikuna hõlmab perioodi 2011-2012, siis filmi käsitlemisel on põhjendamatult kasutatud andmeid aastatest 2010 ja 2008. «Lotte ja kuukivi saladus» erandlik toetus eraldati 2008. aastal. Ilma suurema toetuseta ei oleks Eesti kultuurile nii olulist filmi sündinud. Riigikontrolli ebajärjekindlus vaatlusaluste aastate valimisel teeb esitatud väidete jälgimise ja kontrollimise keeruliseks,» teatas sihtasutuse juhtkond.
Liiatigi väidab riigikontroll aruandes ise, et sihtasutuses on praeguseks kehtestatud väga põhjalik aruandlussüsteem. Toetuste kasutamist jälgitakse nii vahearuannete, lõpparuannete kui ka audiitorkontrolli abil.
Numbrid ja aastad segamini
Riigikontroll ütleb aruandes ise, et sihtasutuses on praeguseks kehtestatud väga põhjalik aruandlussüsteem.
Sellele vaatamata järeldas riigikontroll, et enamik toetusraha jagati vastuolus rahastamiseeskirja ja põhikirjaga. EFI andmetel on 2011. aastal EFS nõukogu teinud erandeid, mis oleksid rahaliselt mõõdetavad, aga vaid ühel korral ja suurusjärgus 200 000 eurot, mis moodustab 4 protsent toetuste mahust.
«Kahel juhul ei ole Riigikontroll selgitanud, milliste projektide suhtes on märkused tehtud ega ole ka selged, kas need kuuluvad vaatlusalusesse perioodi. See muudab väidete kontrollimise võimatuks.»
Erandeid rahastamisotsustes ei ole EFS juhatus teinud omaalgatuslikult, nende üle on otsustanud EFS nõukogu. «Erinevalt eriaruandes väidetust põhjendas EFS juhatus enamikku rahastamisotsuseid juba enne 2012. aastat ja mängufilmide tootmisotsuseid kui rahaliselt kõige mahukamaid alates 2012. aastast kirjalikult.»
«Riigikontrolli märkuse sisuks on, et otsuse tekstis ei ole viidatud lisatud põhjendusele. See etteheide on formaalne, mitte sisuline. EFI on Riigikontrolli märkusega arvestanud ja lisab otsusesse viite põhjendusele alates käesolevast aastast,» märgib sihtasutuse juhtkond.
EFI põhjendab, et riigikontrolli kriitika taotlustele vastamise tähtaegade ületamise kohta ei arvesta asjaoludega. «Põhiliselt on tegemist olnud mängufilmide tootmisotsuste hilinemisega. Hilisem vastamine toimus taotleva tootmisfirma nõusolekul ja oli seotud üleminekuga uuele, läbipaistvamale ja põhjendusi sisaldavale otsustamismehhanismile, mille puudumist eriaruanne EFSile ette heidab,» kommenteeris sihtasutus.
Mitte telesari vaid filmimälestused
EFI ei nõustu Riigikontrolli järeldusega, et EFS on Eesti Film 100 raames toetanud telesarja, kuna tegelikult toetati salvestatud filmimälestuste arhiveerimist, et need oleksid edaspidi kasutatavad Eesti (mängu)filmiajaloo audiovisuaalsetest käsitlustes, dokumentaalfilmides, Eesti Filmi Andmebaasis, konkreetsete filmide sünnilugu puudutavates kirjutistes ja edasiste uuringute täiendava lähtematerjalina.