Maestro Eri Klas

Eri Klas koduõues lund lükkamas.

FOTO: Peeter Langovits

Eesti Vabariigi valitsuselt elutööpreemia pälvinud dirigent Eri Klasi nüüdseks juba soliidse pikkusega Eesti kultuurisaadiku  teed palistavad preemiad, aumärgid ja tiitlid. Ta on Tampere Filharmoonia ja rahvusooper Estonia audirigent, juhatades samas ka selle nõukogu. Ta on RAMi audirigent, muusikaakadeemia audoktor ja külalisprofessor, olümpiakomitee ja kinoliidu auliige.

Eesti Vabariigi kõrgete ordenite kõrval on tema loomingulist panust hinnatud Rootsi Põhjatähe rüütliristi ordeni, Soome Lõvi komandöri medali, Venemaa Sõpruse ordeni ja Peterburis jagatava Balti Tähe ordeniga. Viimatimainitu kavalerid on Klasi ja Pärdi kõrval Ingmar Bergman, Jevgeni Jevtušenko ja Mstislav Rostropovitš.

«Jah, aumärkidega on raske mind üllatada,» möönab Klas talle omasel muhedal moel, aga väljendab samas ka liigutatust elutöö tunnustamise pärast. See ei ilmuta küll raugemise märke, sest aja leidmine intervjuuks orkestriproovide vahel oli keeruline. Täna juhatabki Klas Estonia kontserdisaalis «Maestro» sarja esimest kontserti, millel tulevad ettekandele Erkki-Sven Tüüri «Exodus», Robert Schumanni tšellokontsert ja Wagneri/Vliegeri «Parsifal».

Laupäeva varahommikul lendab Eri Klas Moskvasse. «Mind on nimetatud muusikateatrite Kuldse Maski 18-liikmelise žürii esimeheks. Ainus eestlane sealsete muusika- ja teatrispetsialistide kogus,» täheldab maestro.  Aprilli keskpaigani kestval festivalil ootab läbivaatamist ja hindamist 37 lavastust. «Paras saalimaraton,» kõlab kommentaar.  

Jätkuvalt tegus

Sel hooajal juhatab ta orkestrit veel Göteborgis. Kontserte on tulemas mujalgi.

«Üldiselt olen juhatamisi küll vähendanud. Ma pole küll eeskujuks võtnud paavst Benedictust, aga eks mõtlen minagi, et selles eas tuleb töötegemist doseerida,» muheleb Klas.

Klasile, kes ühtlasi on Tallinna Filharmoonia ja Birgitta festivali kunstiline juht, valmistab südamevalu Mustpeade maja endiselt ebamäärane staatus. «See on ju lausa farsiks kujunenud,» ütleb Klass ärritunult. «Kaks korda on riik vaidlustanud kohtuotsuse jätta Mustpeade maja Tallinna munitsipaalomandiks, tuhandeid allkirju on kogutud, linna nelja ülikooli rektorid on oma pöördumise kirjutanud, samas kui vennaskonda esindavad kaks inimest ja nemadki pole liikmemaksu tasunud.»

Klas räägib vaimustusega, kuidas Tallinna Filharmoonia kümme tegevliiget annavad aastas Mustpeade majas 80 kontserti, lisaks Birgitta festival, mida sel aastal täidavad Inglismaal Leedsis resideeriv Opera Nord ja Berliini Komi­sche Oper Kurt Weili «Seitsme surmapatuga». Valmimas on Aino Perviku «Arabella – mereröövli tütre» põhjal kirjutatud koguperemuusikal, autoriteks Leelo Tungal ja Olav Ehala.

Eesti kultuuris valmistabki Klasile praegu kõige rohkem rõõmu ERSO tase. Lühikese aja sees on Klas juhatanud ERSOt kahel korral ja peab seda maailmatasemel orkestriks. Estoniagi on muusikalises mõttes tõusuteel. Uus muusikajuht Vello Pähn on välja tulemas «Tannhäuseriga», mida Estonias palju kordi oopereid juhatanud Klas peab ambitsioonikaks ettevõtmiseks.

Preemia maja kütmiseks

Mis on üldse ühe dirigendi elutöö? Eri Klas: «Olen kukesammudega lähenenud maksimumile, mida dirigent üldse võib oma karjäärilt oodata. Pool sajandit on mu saatus olnud seotud Estoniaga, sellest kakskümmend aastat olen olnud seal peadirigent. Orkestreid olen juhatanud neljakümnes riigis ja kolmekümnes linnas – kollektsioon missugune!»

Oma karjääri tähthetkedeks peab Klas Estonia teatri viimist esimest korda Rootsi 1960ndate lõpus. Kuue päeva sees esitatud repertuaar koosnes viiest teosest. «See oli toona Estonia kõrgaeg. Krumm, Kuusik, Kaal, Voites, Tammel, Palm, Maiste…» loetleb Klas eesti ooperilauljate kullafondi kuuluvaid nimesid. Dirigendina nimetab ta aga oma tähthetkeks Berliini Filharmoonikute juhatamist, saalis istumas ta ema Anna Klas ja Herbert von Karajan.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi selle asutamisest peale juhatavat Eri Klasi tuntakse tähelepaneliku ja südamliku suhtlejana. Aastaid täitsid tema pöördumised Eesti Televisiooni vana-aastaõhtu viimaseid minuteid enne n-ö ametlikku osa.

Mida oleks maestrol öelda nüüd, kui selline võimalus taas avaneks? «Tahaksin teha minust sõltuva, et Eestis taastuks usalduslik õhkkond,» tunnistab Klas, «tahaksin öelda, et valitsemine on rahva teenimine, ja seejuures omakasupüüdmatu, isegi alandlik teenimine. Valitseda, see on demokraatlikus riigis usaldatud privileeg. Privileeg, mis tuleb täita rahva heaolule ja turvalisusele mõtlemise ning tegutsemisega.»

Eri Klasi elutööd on väärtustatud. Teades, kuidas ta mitu varasemat preemiat on jaganud heategevuseks, küsin lõpetuseks, mida ta seekordse preemiaga ette võtab. «Paraku on nii, et seesama valitsus, kes mind preemiaga austab, on hoolitsenud ka selle kulutamiskoha eest,» möönab Klas talle omase leebe irooniaga. «See raha läheb maja kütmiseks.»  
 

Riigi kultuuripreemiate laureaadid

•    Valitsus kiitis eilsel istungil heaks riigi kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku määrata riigi kultuuripreemiad järgnevalt.

•    Kultuuripreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest saavad:

•    Eri Klas, Kaarin Raid, Tõnis Vint

•    Kultuuripreemia 2012. aasta loominguliste saavutuste eest saavad:

•    Vladimir Anšon lavastuste «Nelipühad» Eesti Draamateatris ja «Onu Vanja» Theatrumis kunstilise teostuse eest

•    Eha Komissarov näituse «Mood ja külm sõda «kureerimise eest

•    Jaak Lõhmus programmi «Eesti film 100» läbiviimise ning 35-osalise ETV saatesarja «Kaadris» loomise ja toimetamise eest

•    Jaan-Eik Tulve loomingulise tegevuse eest 2012. aastal ning albumi «Filia Sion» eest

•    Katrin Koov, Indrek Peil, Siiri Vallner ja Hannes Praks Tartu Ülikooli Narva kolledži uue hoone arhitektuurse lahenduse ja sisekujunduse eest

•    Kultuuri elutööpreemia antakse kolmele isikule ning ühe preemia suuruseks on 64 000 eurot. Viis preemiat à 9600 eurot antakse möödunud aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.

•    Kollektiivi premeerimisel jagatakse preemiasumma võrdselt kollektiivi liikmete vahel.

•    Riigi kultuuripreemiad antakse laureaatidele üle vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril kell 13.30 Eesti Teaduste Akadeemia saalis. PM

Tagasi üles
Back