Sinijärv: e-raamat paneb rohkem lugema

Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl-Martin Sinijärv

FOTO: Peeter Langovits

Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv leiab, et e-raamatutel on tekkinud mitmeid eeliseid paberraamatute ees, mistõttu tema mõne aasta tagune skepsis selle raamatuvormi suhtes on asendunud selle eelistamisega.

Sinijärv ei osanud kindlalt öelda, kas e-raamatute pealetulek on eestlaste lugemisharjumusi muutnud.  «Kõhutunne ütleb, et mida rohkem on vorme raamatu kättesaamiseks, seda enam seda loetakse ja ma arvan, et teoste kättesaadavus elektroonsel kujul paneb rohkem lugema küll ja ma usun, et ka rohkem ostma.» Tema ise pani tähele, et internetist muusikat kuulama asudes hakkas ta seda ka rohkem ostma: «Ma lihtsalt kohtusin asjadega, millega ma muidu poleks kohtunud.»

Kui Igor Gräzin rääkis pikalt selleks, miks paberraamat on paljudel juhtudel ainuvõimalik, siis Sinijärv leidis, et pole mõtet üldse neid vastandada, sest nad eksisteerivad mõnusalt kõrvuti.

Tema sõnul on tal teatud kindlad raamatukategooriad, mida ta juba aastaid ainult e-raamatuna loeb. «Need, mida ma kindlasti üle ühe korra ei tarvita – näiteks vahvad põnevikud, mida  ma varasemalt lennujaamadest ostsin ja mis ikkagi rõõmsasti riiulitesse kogunesid.  Nüüd saab seda oluliselt lihtsamalt ja ilma kaasas tassimata tõmmata e-lugerisse ja see on väga mõnus.

Teiseks selliseks on teatmeteosed, mida muidu poleks kunagi kaasas just siis, kui neid oleks korraks vaadata vaja.  Samamoodi reisijuhid, mida vaid teatud kindlaks reisiks vaja – nüüd on neist olemas ka mitmeid tasuta versioone, mida saab täpselt reisi ajaks alla laadida.

«Sõnaraamatutesse pole ma päris ammu vaadanud,» jätkas Sinijärv. «Kui loed mingit ilukirjanduslikku raamatut inglise keeles ja sul tuleb paksu raamatu peale ette 6-7 sõna, mida sa ei tea, aga need ei takista sul tekstis aru saamist, siis üldiselt ei viitsi minna sellepärast sõnaraamatu juurde. Aga kui e-raamatut lugedes saad selle sõna peale vajutada ja sisselaetud sõnaraamatust ilmub sulle selgitus kohe välja, on see pagana mugav ja ma arvan, et ma olen selle viimase aasta-poolteisega ka inglise keeles omandanud tunduvalt rohkem sõnu kui varasema 10-15 aasta jooksul,» rääkis ta.

Samuti leidis ta, et e-lugerina on lihtsam lugeda mõningaid väga suuri ja raskeid raamatuid, mida muidu ei võtaks riiulist kunagi välja, veel vähem jaksaks neid kaasas tarida. «Need on lihtsad, praktilised mugavuslikud küsimused.»

Ka näiteks Teater.Muusika.Kino puhul eelistab ta digitaalset varianti, mis võimaldab 1-2 trükitud pildi asemel vaadata rohkemaid pilte või videoklippe etendusest vms. «Umbes 3-4 aasta eest suhtusin minagi üsna pika hambaga e-raamatu teemasse, sest ta ei olnud kujul, mis oleks mulle olnud piisavalt mugav. Nüüd juba on.»

Paberraamatul on aga Sinijärve sõnul kindlasti emotsionaalne väärtus. «Samas ma arvan, et kuna eestlastel on juba üsna palju paberraamatuid kodus, ei taheta neid nüüd enam palju juurde osta, sest ega me kodud pole kummist ega ka ülemäära suured.»

Küll aga eelistab Sinijärv paberraamatuna näiteks pildimaterjaliga raamatuid. «Samuti raamat kui disainiobjekt – kui sulle meeldib, et hea tekst näeb ka ilus välja ja sa saad ühe ilusa asja, siis ega inimeste iha ilusate asjade järele kuhugi kao,» arvas Sinijärv, et koledate paberraamatute tegemisele enam põhjendust ei ole.

Seda, kui palju ja mida eestlased tegelikud loevad, kirjanike liidu juht ei tea. «Aga lugevaid inimesi on eestikeelsete inimeste seas küllalt palju ja ma usun, et protsentuaalselt selle väikse rahva seas rohkem kui paljude suurte rahvaste hulgas.»

Tagasi üles