ERSO ja Eesti Kontsert võivad muutuda sihtasutusteks

Paavo Nõgene Foto: Peeter Langovits

Eile kohtus kultuuriministeeriumi kaunite kunstide asekantsler Ragnar Siil Eesti Kontserdi juhi Jüri Leiteni ja ERSO direktori Kadri Taliga, et arutada mõlema riigiasutuse sihtasutuseks muutmist. Lepiti kokku, et märtsi lõpuks valmib selle sammuga kaasnevate plusside ja miinuste analüüs. «Kui leitakse, et see pole mõistlik, siis me valitsusele vastavat ettepanekut ei tee,» lubab Siil.

Aasta algul külvas muusikute seas paanikat idee, et rahvusooper Estonia neelaks alla Eesti Kontserdi (EK). Kultuuriministeeriumi kantsleri Paavo Nõgene (pildil) kinnitusel arutati ideed rahvusooperi nõukogus ja leiti, et teatril seda valmisolekut pole. Mispeale ministeerium otsustas tõsisemalt hakata arutama EK ja ERSO riigiasutusest sihtasutuseks muutmist.  

Nõgene väitel ei kaasne ühest juriidilisest vormist teiseks nimetamisega muutusi organisatsioonidega seotud muusikutele ega publikule. «Küsimus on juhtimises, mis muutub paindlikumaks. Nad saavad teha organisatsiooni jaoks olulisi otsuseid organisatsiooni sees, mitte ei pea sõltuma ministeeriumist,» selgitas Nõgene.

2012. aastal üle tuhande kontserdi korraldanud EK juht Jüri Leiten kinnitas, et idee arutamise vastu pole tal mitte midagi. «Kuid idee kätkeb palju detaile, seega ei saa protsess olema lühike, lööv ja kiire. Kesksemaid küsimusi on see, milline saab olema EK roll uues kuues ja millist tellimust ta täidab ja millisena jääb alles. Oleme täna seda meelt, et muutmine mõistlikult on mõistlik.»

Leiteni sõnul ollakse ministeeriumiga nõus, et tähtis on kommunikatsioon muusikaringkondadega. Sellepärast plaanib ministeerium märtsis kohtuda EK ja ERSO töötajatega, et vähendada hirme.

Kuna loodavad sihtasutused asutab riik, pole Siili kinnitusel karta, et riik end neist asutustest distantseeriks või rahastamine väheneks. «Viimane võib väheneda riigiasutusel täpselt samamoodi, seal on seda isegi lihtsam teha,» lausus Siil.

Üheks tulisemaks teemaks on kontserdimajade tulevik. Eesti Kontserdile kuulub Pärnu kontserdimaja, mis sihtasutusele kaasa läheks. Teiste kontserdimajade – Estonia ja Vanemuise – rendilepingu ümbervormistamise valmisolek olevat Nõgene kinnitusel teatritel olemas. Samuti vormistataks sihtasutuse nimele Jõhvi kontserdimaja, mis kuulub Jõhvi linnaga ühisomandisse.

Samas on arutatud, kas

EK-l oleks võimalik osalt oma tegevust Estonia majast välja viia ning vabastada viis-kuus ruumi, mida saaks kasutada ERSO prooviruumidena. «Ses osas peavad kolme organisatsiooni juhid omavahel kokkuleppele jõudma,» sõnas Nõgene.

Ent ministeerium on palunud kaaluda EK majade Riigi Kinnisvara ASile hallata andmist. «Olles näinud, et näiteks elektri hinna kompenseerimine Riigi Kinnisvara ASi hoonetele on riigile prioriteetsem, siis võib see olla kasulikum,» põhjendas ettepanekut Nõgene. «Aga otsuse teeb ikka asutuse juht.»

Et riik on ehitanud kontserdisaalide võrgu, on suur väärtus, leidis Nõgene. «Aga kinnisvarast üksi on vähe, seal peab sisuline töö toimuma. Küsimus on Eesti Kontserdi valikutes, mida loomenõukogu kontserdihooajal nendes hoonetes ette näeb.»

Ja ses osas on kantsleril etteheiteid ERSO ja EK kontserttegevusele – eelmisel aasta ei andnud näiteks ERSO Vanemuise kontserdimajas ühtehi kontserti. «Riik ootab, et nendes kontserdimajades võiks riigi finantseeritud kollektiivide kontserte rohkem toimuda, olgu selleks siis ERSO, rahvusmeeskoori, Hortus Musicuse esinemised. Asutuse juhid peavad mõtlema, milleks nad on ellu kutsutud. Eelarvet annab teha nii, et kontserte saab teha väljaspool Tallinna.»