Heino Kiik.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Täna suri kirjanik Heino Kiik.

Kiik (14.05.1927-22.02.2013) oli alates 1969. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige, teatas liit.

Avinurme vallas sündinud Kiik lõpetas Vikipeedia andmeil 1947. aastal Räpina aiandustehnikumi aiandusagronoomina ja 1956. aastal EPA agronoomina. Aastatel 1969-1971 ja 1974-1975 õppis ta Moskvas M. Gorki nimelise kirjandusinstituudi kõrgematel kirjanduskursustel.

Aastatel 1948-1963 töötas Kiik muuhulgas agronoomi, aedniku ja ajakirjanikuna, alates 1963. aastast oli ta vabakutseline kirjanik. Peale ilukirjanduslike teoste avaldas ta ka hulgaliselt oma tegevust kirjeldavaid päevaraamatuid ja nende mugandusi, mida nimetas dokumentaalromaanideks.

Ka kirjutas ta populaarteaduslikke raamatuid ja artikleid oma erialal ning avaldas reisikirju. Kiik pälvis romaanivõistlustelt kaks auhinda (1970. aastal «Tondiöömaja» eest I koha ja 1985. aastal «Elupadriku» eest II koha), ka leidsid kaks tema tööd võistlusel äramärkimist.

Lisaks Eesti Kirjanike Liitu kuulumisele oli Kiik Eesti NSV Kirjandusfondi juhatuse esimees ja NSV Liidu Kirjanike Liidu Kirjandusfondi juhatuse liige aastatel 1976-1981 ning kuulus aatatel 1976-1981 ja 1986-1989 Eesti Kirjanike Liidu juhatusse.

1990. aastate keskel püüdis Heino Kiik asutada Kaunite Kunstide Akadeemiat.

Ta kuulus poliitilistesse erakondadesse Eesti Sinine Erakond (1994-2000), Eesti Demokraatlik Partei (2000-2002) ning seejärel Isamaa ja Res Publica Liitu.

Aastal 1980 kirjutas Kiik alla 40 kirjale.