Riik hakkab hüvitisi makstes eelistama eesti kirjanikke tõlkijatele

Eesti kirjanikke pääseb autorihüvitise saajate esiritta vaid üksikud. Üks neist on Andrus Kivirähk. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Kui seni läks lõviosa raamatukogude laenutuste põhjal autoritele makstavast hüvitisest tõlkijatele, siis nüüd plaanib riik selle raha jagamisel eelistada hoopis eesti keeles kirjutavaid kirjanikke.

«Eriti karmides tingimustes tehti ettepanek, et eesti autorite loomingut tuleks eelistada selles kultuuriministeeriumi eelarvest tehtavas rahajaotuses,» selgitas plaanitavat muudatust autorihüvitusfondi tegevjuht Ainiki Väljataga.

Tema sõnul on läbi aastate seni suurimad hüvitise saajad olnud Ameerika menuraamatute tõlkijad ja kaanekujundajad. «Praegu on eesti kirjanikest suurimate saajate seas vaid Erik Tohvri ja Andrus Kivirähk. Top-20 mahuvad eesti autoritest veel Aino Pervik ja Eno Raud ning ega rohkem ei mahugi,» selgitas ta.

Väljataga sõnul hakkab pärast muudatuse jõustumist hüvitiste saajate pingerida kindlasti teistmoodi välja nägema, kuna sinna pääseb rohkem eesti kirjanikke. «Leelo Tungal kindlasti tõuseb sinna etteotsa,» pakkus ta.

Riigi raha eesti kirjanikele

Kultuuriministeeriumi meedia ja autoriõiguse osakonna levitalituse nõuniku Toomas Seppeli sõnul on senine praktika viie aasta jooksul näidanud, et eesti autorite hüvitised kahanevad iga aastaga, kuna nende raamatuid laenutatakse aina vähem. Tõlkijate hüvitised aga kasvavad.

«Tegu on põhimõttelise kultuuripoliitilise otsusega suunata rohkem raha eesti keeles kirjutavale autorile,» kinnitas ta. Ministeerium loodab uue korra kinnitada juba lähiajal, et seda saaks arvestada eelmise aasta eest makstava hüvitise arvestamisel. Need summad selguvad jaanipäeva paiku.

Uue korra kohaselt läheb 60 protsenti riigi eraldatavatest summadest jagamisele eesti autorite vahel, 30 protsenti hakkavad saama tõlkijad ning 10 protsenti eraldatakse raamatu kujundajatele. (Seni said kirjanikud 39, tõlkijad 48, illustraatorid 2 ja kaanekujundajad 11 protsenti).

Kujundusgraafikute Liidu ettepanekul vähendatakse ka menuraamatute kaante kujundajatele makstavat tasu, neile makstavate hüvitiste vähenemise arvelt aga kasvab originaalillustratsioonide tegijatele eraldatav summa.

Samuti hakkab eesti kirjanik saama 100-protsendilist hüvitist näiteks vene keelde tõlgitud raamatu eest, mida saab laenutada Eesti raamatukogudest. Seni jagunes see summa autori ja tõlkija vahel pooleks.

Tõlkijatele plaan ei meeldi

Kava vähendada tõlkijatele makstavat hüvitist tuli uudisena tõlkijale Matti Piirimaale, kes 2007. aastal oli hüvitiste saajate esikümnes. «Ega keegi ei taha ju, et vähemaks võetakse,» tõdes ta ja lisas, et ministeeriumi plaan riivab nii tema kui ka kõigi teiste tõlkijate huve.

«Kui nii võtta, siis ühe teose kohta saab tõlkija praegugi märksa vähem kui kirjanik,» märkis ta. Piirimaa sõnul on tõlkija poolt vahendatud tekstid sageli märksa sisukamad ja loetavamad, kui see, mida «mõned eesti «kirjanikud» kokku mätsivad». «Sageli on tegu oma pisikeste tundmuste ümber keerutamisega, vahu löömisega,» nentis tõlkija.

Piirimaa sõnul võib aga asjalikke tõlkeraamatuid lugedes näha, kui palju tõlkijad on vaeva näinud taustaandmeid otsides, et seeläbi raamat loetavamaks ja silmaringi laiendavaks muuta.

Piirimaa sõnul on raamatukogu laenutuste põhjal makstav hüvitis tema jaoks oluline summa, kuna aastas teenib ta nii kolm Eesti keskmist palka lisaks.

«Kui oleks 3000 krooni, siis võiks öelda, et on tühine, aga kuna ma olen nii palju pingutanud, siis on see ikkagi märkimisväärne,» toonitas ta ja lisas, et ilmselt nii arvavad ka teised tõlkijad, kes on hüvitise saajate esiotsas.

Masu vähendab hüvitistesummat

Kui palju võiks pärast muudatuse jõustumist kasvada eesti kirjanikele makstavad summad, ei osanud kultuuriministeeriumi nõunik Seppel öelda, kuna raskete aegade tõttu on viiendiku võrra kahanenud selle hüvitise väljamaksmiseks eraldatud summa.

Kui mullu andis riik selleks 5,2 miljonit, siis tänavu on see summa kõigest neli miljonit. Seppeli sõnul on summa vähenemine seotud riigieelarve võimalustega, kuna autorihüvitiseks eraldatav summa pole eelarves seotud ühegi kindla koefitsiendiga, vaid on kokkuleppeline.

«Igal aastal on ministeerium hüvitise maksmiseks eraldanud raha vastavalt võimalustele ja see aasta on see summa seoses eelarve võimalustega kahanenud,» lisas ta.

Hüvitiste saajate pingerida juhivad tõlkijad

Viimati maksti laenutushüvitust eelmisel aastal ning siis arvutati see välja 2007. aasta eest 296 rahvaraamatukogu enam kui nelja miljoni elektrooniliselt registreeritud laenutuse põhjal.

Enim hüvitist saavad laenutuste eest tõlkija Maia Planhof (45 344 krooni), kirjanik Erik Tohvri (45 344 krooni), kujundaja Reet Helm (42 786 krooni), tõlkija Raili Puskar (40 244 krooni), kirjanik ja tõlkija Vladimir Beekman (38 328 krooni), kujundaja Peeter Sepping (36 734 krooni), kujundaja Mari Kaljuste (36 538 krooni), kirjanik Andrus Kivirähk (34 887 krooni), tõlkija Karin Suursalu (33 742 krooni) ning tõlkija Matti Piirimaa (33 503 krooni).

Samal teemal loe ka «Autorihüvitised lähevad valdavalt tõlkijaile».