Vabariigi aastapäeva peokülalistele meeldis vastuvõtule eelnenud, Elmo Nüganeni lavastatud kontsertetendus selle mitmete huvitavate sümbolite ja sobiliku muusikavaliku tõttu.
Peokülalistele meeldis aastapäevakontsert väga
Laulja Ivo Linna kiitis kontserti väga. «Ma ei arvanudki, et Elmo Nüganen midagi kihva võiks keerata, vastupidi: ta mängis väga õigetel asjadel, oli väga hea huumor ja kõik korras, mulle kohe südamest väga meeldis,» ütles Linna.
«Rosin saial oli muidugi see kätlemise stseen etenduse lõpus, aga samuti puhumine autoroolis, paraad oli väga naljakas... Ma arvan, et kui kuskil seda kontsertetendust näitaks, ma vaataks seda veel, sest seal oli seda allteksti kindlasti rohkem, kui esimese vaatlusega silma jäi,» rääkis Linna.
«Kõige hullem, mida ma kartsin, oli see, et tuleb valust ja murest kantud tõsine kontsert, milliseid valitsuse kontserte me oleme ju näinud küll ja küll, aga see oli priima.» Et muusika oli tõsine, tasakaalustas tema hinnangul just väga hästi kontserdi ära.
Liisa Pakosta ütles, et talle väga meeldisid lapsed laval. «Mul saab raske olema kodus selgitada oma 4-aastasele tütrele, kellele me kodus põhjendasime, miks ta kaasa ei saa, et see on suurte inimeste pidu. Nüüd peame midagi välja mõtlema,» naeris ta.
Kunstiakadeemia rektor Signe Kivi ütles, et viimaste aastate kontserdid on olnud justkui väikesed võistlused nende tegijate vahel. «Ühel hetkel toimus väga suur murrang, mis mulle väga meeldis, et kui pikka aega oli vabariigi aastapäeva kontserdid toimunud justkui egiidi all «must lagi on meie toal» - tohutult tõsised, siis minu meelest see on ikkagi sünnipäev. Tore, et juba mitu aastat on kontsert olnud pidupäev, mitte itkupäev,» oli Kivi rahul. Eriti meeldis Kivile kontserdi lõpp – punasel vaibal kõndimine, mis andis ka tänasele kätlemistseremooniale hoopis teise tähenduse.
«Kontsert oli väga südamlik ja liigutav, lausa oivaline,» kommenteeris napilt politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt.