Selgusid teatri aastapreemiate nominendid

Mait Malmstein ja Ain Lutsepp parima lavastuse auhinnale kandideerivas lavastuses «Nelipühad». Eesti Draamateatri lavastus tõi Lutsepale ka parima meesnäitleja nominatsiooni.

FOTO: Eesti Draamateater

Tartu Uue Teatri «Vanemuise biitlid», Vanemuise «Carrmen!», Eesti Draamateatri «Kevadine Luts» ja «Nelipühad» kandideerivad Eesti olulisimale teatriauhinnale – Eesti Teatriliidu välja antavale ja kultuurkapitali rahastatavale aasta lavastuse tiitlile. Milline teater laureaadiks pärjatakse, selgub 27. märtsil.

Kõikide žüriide üldarvestuses kogus kõige enam, 11 nominatsiooni Eesti Draamateater, teisele kohale tuli kaheksa nominatsiooniga NO99 ja kolmandal kohale jõudis Vanemuine.

Kuid kui vaadata sõnalavastuse kategooriat, võib öelda, et lõppenud teatrihooajast jäid žüriile silma eelkõige suurte teatrite, endiste riigiteatrite lavastused.  

Sõnalavastuste žürii liige, ajakirja Teater.Muusika.Kino. peatoimetaja Madis Kolk rõhutab, et žürii lõplik otsus on seitsme täiesti erineva inimese kiretu matemaatiline hääletustulemus. «Loomulikult vaidleme ning igaüks selgitab ja põhjendab oma hinnangu­kriteeriume, kuid me ei tee otsuseid konsensuslikul alusel. Usun, et seda ausam, objektiivsem ja laiapõhjalisem lõplik otsus on. Seega, igal aastal osutuvad nominentideks lihtsalt parimad, tähendagu see siis ideevärskust või teostusprofessionaalsust, ideaalis nende mõlema ühendust.»

Kolgi arvates oli lõppenud teatriaasta mõnes mõttes keeruline. Aga samas ta rõhutab, et esile tõstetud tipud on mööndusteta tipud, sõltumata sellest, et tervikut ei toeta justkui mingi suur ühendav idee või trend. Pigem vastupidi, sellises hajusas pildis on Kolgi sõnul raskemgi ennast suureks mängida kui mingi väga jõulise ideoloogilise kontseptsiooni kontekstis, kus publiku hurraa-hüüded võivad mõnikord varjutada ka mõned lavalised professionaalsed puudujäägid.

«On väidetud, et näiteks Tšehhovit ei mängita eriti ühiskondlikel murranguaegadel, mil rahvas joondub või jookseb mõne suure idee järele, pigem sellistel vaiksematel seisakuaegadel. Kumb aeg siis praegu on? Tšehhov on klassikutest üks väheseid, keda praegu mängitakse, ammu on kummutatud klišeetõdemus, et teatrite repertuaar pannakse kokku «kohustusliku kirjanduse» põhjal,» arutleb Kolk, lisades, et ühelt poolt toimub ühiskonnas suur käärimine ja rahva aktiveerumine, teisalt ei ole mingit ühtset suurt lugu või ideed samuti tekkinud, pigem elatakse kogu aeg mingi idee ootuses, et see siis tuleks ja tervendaks.

«Samas on ajaloost teada, et ega nendel kõlavate loosungite perioodidel teater kuigi lärmakas ei ole, teater tegeleb pigem loosungite mitteteostumise põhjuste ja psühholoogiliste tagajärgedega. Alati võiks teatris kõike rohkem olla, aga kõike eelöeldut arvesse võttes on ikkagi väga rõõmustav, et meil on nii NO99 «Reformierakonna juhatuse koosolek» kui ka inimhinge igavikuliste küsimustega tegelevad lavateosed. Sest elu, mida teater peab peegeldama, ei toimu ju projektist projektini, vaid iga päev.»

Eelöelduga ei taha Kolk mõista anda, et praegu oleks teatrilavale jõudnud mingeid väga kaalukaid ja enneolematuid trende. Sest tema meelest nn autoriteatri vorm, mida ju aeg-ajalt trendina esitletakse, ei iseloomusta siiski tegijate ideelisi hoiakuid.

«Küll aga jah, pigem on liikumisi märgata teatritegemise institutsioonilise poole peal, väiketeatrid ja vabakutselised tegijad tõusevad just oma staatusega esile. Aga tegelikult ei tohiks seegi olla kvaliteedikriteerium, sest on lavastusi, mida saabki teha ainult suurtes püsikooslustes, ja on ettevõtmisi, mis seal ei töötakski, nendevaheline poleemika ei tohiks olla võitlus, vaid pigem loominguline koostöö ühise suure «teatriasja» nimel. Lootkem, et praegune üleminekuaeg sillutab teed kunstiliselt mitmekesisele teatripildile, kus suured ja väikesed teineteist toetavad ja rikastavad, mitte ei lähe hulk väärtuslikku loomeenergiat institutsiooniteemalistele vaidlustele.»

Kolk tunnistab kimbatust, et ühtpidi tahaks ta nagu öelda, et mullusel teatriparemikul puudub konkreetne ühisnimetaja. «Samas, eelneva arutluskäigu põhjal aga pigem tundub, et see on vägagi adekvaatne kunstiline peegeldus meie hetke ühiskondlikule olukorrale,» võtab Kolk lõppenud teatriaasta kokku.



Teatri aastaauhindade nominendid 2012. aasta loomingu eest

AASTA LAVASTUS

Tartu Uus Teater «Vanemuise biitlid» (autor-lavastaja Ivar Põllu)

Eesti Draamateater «Nelipühad» (lavastaja ja muusikaline kujundaja Mladen Kiselov)

Vanemuise teater «Carrrmen!» (koreograaf ja lavastaja Ruslan Stepanov)

Eesti Draamateater «Kevadine Luts» (lavastaja Uku Uusberg )

SÕNALAVASTUSTE ALAL

Žürii: Ivika Sillar (esinaine), Katri Aaslav-Tepandi, Sven Karja, Monika Larini, Jaak Allik, Madis Kolk, Peeter Raudsepp

Lavastaja auhind

Madis Kalmet – «Ukuaru» (Ugala teater)

Lauri Lagle – «Suur õgimine» (teater NO99)

Ivar Põllu – «Vanemuise biitlid» (Tartu Uus Teater)

Uku Uusberg – «Karjäär» (Vanemuine)

Ingomar Vihmar – «Birkenruh’ episood» (MTÜ Tuulekell) ja «Kontakt» (Eesti Draamateater)

Kunstniku auhind

Vladimir Anšon – «Nelipühad» (Eesti Draamateater) ja «Onu Vanja» (Theatrum).

Laura Pählapuu – «Hullumaja suvepäevad Vaino Vahingu ainetel» (Rakvere teater)

Kristiina Põllu – «Naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum» ja «Vanemuise biitlid» (Tartu Uus Teater)

Nele Sooväli, Oliver Kulpsoo ja Martin Makarevitš – «Õhtute kollane tolm» (Von Krahli Teater)

Meespeaosa auhind

Robert Annus – «Karjäär» (Vanemuine)

Ain Lutsepp – «Nelipühad» ja «Kontakt» (Eesti Draamateater)

Tõnu Oja – «Vertikaaltund» (Eesti Draamateater)

Jan Uuspõld – «Islandi kell» (Eesti Draamateater)

Velvo Väli –«Armastus tööpostil» (Rakvere teater)

Naispeaosa auhind

Kersti Kreismann – «Yksine» (Kuressaare Linnateater)

Laine Mägi – «Surm, sünd ja laulatus» (R.A.A.A.M.)

Tiina Mälberg – «Armastus tööpostil» (Rakvere teater)

Mirtel Pohla – «Iphigéneia Aulises» (teater NO99)

Carita Vaikjärv – «Ukuaru» (Ugala)

Meeskõrvalosa auhind

Märt Avandi – «Kontakt» (Eesti Draamateater)

Mait Malmsten – «Islandi kell» ja «Kolm õde» (Eesti Draamateater)

Andrus Vaarik – «Hamlet» ja «Maailmale nähtamatud pisarad» (Tallinna Linnateater)

Tarvo Vridolin – «Ööhaigur», «Ameerika piison» ja «Õed nõiduses» (Ugala)

Priit Võigemast – «Suur õgimine» (teater NO99) ja «Keti lõpp» (Tallinna Linnateater)

Naiskõrvalosa auhind

Eva Klemets – «Suur õgimine» (teater NO99)

Maria Peterson – «Mesallianss» (projektiteater Kell Kümme)

Tiina Tauraite – «Lillede keel» (Von Krahli teater)

Marika Vaarik – «Pedagoogiline poeem» ja «Suur õgimine» (teater NO99)

Evelin Võigemast  – «Hamlet» (Tallinna Linnateater)

Sõnalavastuste žürii eriauhind

Eesti Draamateatri dramaturg Ene Paaver, teater NO99 – aktsioon «Reformierakonna juhatuse koosolek»

Endla lavastuse «Seljatas 100 meest»

Teater NO99 dramaturg Eero Epner

Roman Baskin – projektiteatri Kell Kümme tegevus, mis tõestab kunstiküpse repertuaari võimalikkust suveteatris

Reet Neimari nimeline kriitikaauhind

Pille-Riin Purje

Heili Einasto

Rait Avestik

Lasteteatri jälgijate blogi lasteteater.wordpress.com (Eva-Liisa Linder, Kirsten Simmo, Leino Rei)

Sõnalavastuse muusikalise kujunduse või originaalmuusika auhind

Žürii: Olav Ehala (esimees), Kadri Hunt, Margo Kõlar, Helena Tulve

Timo Steiner «Sünd, surm ja laulatus» (R.A.A.A.M.)

Ekke Västrik «Lukustatud» (teatrirühmitus Frank)

Kaspar Jancis «Faust» (VAT Teater)

Liisa Hirsch «Islandi kell», «Kolm õde», «Uus elektriline tantsusaal», «Nelipühad» (Eesti Draamateater)

Eva Eensaar «Kvaliteetinimene» (Theatrum)

Salme Reegi nimeline auhind

Žürii: Kirsten Simmo (esinaine), Eva-Liisa Linder, Leino Rei, Reeda Toots, Jaanus Vaiksoo

Anne Türnpu lavastajatööd «Metsik urisev õnn» (Eesti Nuku- ja Noorsooteater) ja «Kuidas müüa setot?» (Taarka Pärimusteater)

Kristel Leesmendi ja Siim Angerpiku lavastaja- ja näitlejatööd lavastuses «Hans ja Grete...» (Tartu Uus Teater)

Maria Soometsa ja Julia Kaškovskaja näitleja-tantsija koostöö lavastuses «Kunksmoorimäng» (Vanemuine)

Oleg Titovi lavastajatöö «Tuul pajuokstes» (Ugala)

Aare Toikka lavastajatöö «Faust» (VAT Teater)

Algupärase dramaturgia auhind (2011. ja 2012. a loomingu eest)

Žürii: Ülev Aaloe (esimees), Maria Lee Liivak, Riina Oruaas, Taago Tubin, Reet Weidebaum

Ivar Põllu, «Vanemuise biitlid» (Tartu Uus Teater)

Peeter Jalakas ja Tarmo Jüristo «Gilgameš»

(Von Krahli teater)

Lavastusdramaturg Eero Epner «Reformierakonna juhatuse koosolek» ja «Rise and Fall of Estonia» (teater NO99)

Ott Aardam «Mee hind» (Ugala)

MUUSIKA-, BALLETI- JA TANTSULAVASTUSED

Muusikalavastuste auhind

Žürii: Kerri Kotta (esimees), Alvar Loog, Tiina Mattisen, Kristel Pappel, Raili Sule

Ain Anger  – «Faust» (rahvusooper Estonia)

Monika-Evelin Liiv – «Julius Caesar» (rahvusooper Estonia)

Helen Lokuta – «Faust» ja «Norma» (rahvusooper Estonia)

Priit Volmer – «Faust» (rahvusooper Estonia)

Balletilavastuste auhind

Žürii: Enn Suve (esimees), Kaie Kõrb, Juta Lehiste, Elena Poznjak-Kõlar, Irina Härm

Toomas Edur – «Modigliani – neetud kunstniku» lavastamine (rahvusooper Estonia)

Marina Kesler – «Tuhkatriinu» lavastamine (rahvusooper Estonia)

Olga Rjabikova – «Rosalinde», «Tuhkatriinu», «Pähklipureja» (rahvusooper Estonia)

Anatoli Arhangelski – «Modigliani – neetud kunstnik», «Rosalinde», «Manon» (rahvusooper Estonia)

Ilja Mironov ja Nashua Mironova – «Pähklipureja», «Casanova», «Uinuv kaunitar» (Vanemuine)

Tantsulavastuste auhind

Žürii: Mall Noormets (esinaine), Kristiina Garancis, Heili Lindepuu, Raido Mägi, Anu Ruusmaa

Ruslan Stepanov – «Carrrmen!» (Vanemuine)

Dmitri Harchenko – «Harchenko monoloogid» (Tallinna Tantsuteater)

Henri Hütt – «SFÄÄRI SAARED (in order to dance)» (Kanuti Gildi SAAL)

Twisted Dance Company – «NOX» (Augusti Tantsu Festival)

Renate Valme ja Kompanii Nii – «Pung» (Nii/STÜ)

Muusika-, balleti- ja tantsulavastuste žüriide eriauhind

Muusikali «Boyband» loominguline kollektiiv (Endla teater)

Peeter Jalakas «Nibud ehk Hetk me elude katkematus reas» (Von Krahli teater)

Rahel Olbrei nimeline auhind

Tiiu Randviir-Tölp

Rufina Noor

* Lisaks antakse välja teatritöötaja auhinnad nii lavastust ette valmistavas kui ka etendust teenindavas, haldus- ja administratiivtöötaja kategoorias.

Tagasi üles